/nginx/o/2016/12/07/6151425t1h8b8d.jpg)
/nginx/o/2012/02/26/982318t1h4c24.jpg)
Harvaesinev, kuid kergesti leviv kõrge palaviku ja oksendamisega algav meningokoki-nakkus nõudis möödunud nädalavahetusel väikelapse elu.
Kergesti leviv meningokoki-pisik nõudis Eestis väikelapse elu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sel aastal on olnud kaks juhtumit, millest üks on lõppenud surmaga,» kinnitas terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri kahetsusväärselt surma. Mullu oli Saluri sõnul kuus haiguse juhtumit, millest ükski surmaga ei lõppenud.
«Juhtumeid on harva aastas üle kümne olnud. Õnneks on tegu harvaesineva haigusega,» selgitas Saluri. Viimane meedias laiemat kajastust leidnud juhtum oli 2008. aastal, kui 15-aastane Pärnumaa koolitüdruk samuti meningokoki-nakkuse tagajärjel suri.
«Väikse lapse puhul ei ole veel laboris määratud, mis oli konkreetne tekitaja, kuid siin Eestis ringleb B-tüüpi bakter,» täpsustas Saluri, kelle sõnul tekitavad meningokokki mitu erinevat tüüpi bakterid. Ta lisas: «Neist osa on isegi vaktsiiniga välditavad, aga B-tüüp mitte.»
Tõsine nakkushaigus
Meningiit on tõsine nakkushaigus, mis sõltuvalt kliinilisest vormist võib lõppeda haige surmaga. Haiguse peamiseks kolmeks kliiniliseks vormiks on meningokoki-meningiit, meningokoki-sepsis ja meningiit koos sepsisega. Eestis on viimasel kümnendil meningokoki-meningiiti harva esinenud ja olnud põhjustatud peamiselt meningokokkide B-serogrupi poolt.
Meningokoki-nakkus on kõrge nakkavusega. Haigustekitajad kanduvad üle inimeselt inimesele piisknakkuse teel köhimisel või aevastamisel. Nakatumise oht suureneb pikaajalisel ja lähedasel kokkupuutel haige või bakterikandjaga.
Meningokoki tekitajaks on gram-negatiivne bakter Neisseria meningitidis ehk meningokokk. Bakteri antigeense struktuuri järgi eristatakse 13 serogruppi, nendest 6 (A, B, C, W-135, X ja Y) on peamised invasiivse nakkuse tekitajad. Neljale meningokoki serogrupile (A, B, C ja W135) on iseloomulik epideemiline levik.
Meningokoki-nakkuse inkubatsiooniperiood on 2–10 päeva, keskmiselt 4–7 päeva. Meningokokiga nakatumisel võib kujuneda bakterikandlus, mis tähendab, et haigussümptomeid inimesel tavaliselt ei esine. Bakterikandluse esinemise sagedus on keskmiselt 5–10 protsendil elanikkonnast. Bakterikandlus kestab keskmiselt 2-3 nädalat.
Meningokoki-meningiidi haigusnähud on peavalu, kõrge palavik, oksendamine, teadvuse hämardamine ning kuklalangestus. See haigusvorm on ravitav, suremus on 1–3 protsenti.
Meningokoki-sepsis on raske haigusvorm. Haiguse kulg on kiire, vaevused tekivad ootamatult mõne tunni jooksul, haige seisund halveneb väga kiiresti. Haigel on teadvuse hämardamine ja jäsemetele võib ilmuda täpiline lööve. Suremus on 15–80 protsenti.