Haigekassa statistika kohaselt on kalliste ravijuhtude hind aastaga kasvanud ligi kaks korda, mullu kalleimaks ravijuhuks osutus subarahnoidaalne hemorraagia ehk insult, mil ajus lõhkeb veresoon.
Mis teeb ravijuhud kalliks?
Haigekassa pressiesindaja Evelin Koppel ütles Postimehele, et ravijuhu teebki enamasti kalliks kas see, et on tegemist mingi haruldase ja/või väga raskekujulise haigusega või kui inimesel on hulgitrauma või korraga mitu erinevat kaasuvat haigust, millega tuleb lisaks tegeleda. «Näiteks kui keerukamat operatsiooni vajab patsient, kellel on vanust juba kaugelt üle keskea, tal on lisaks ülekaalule kroonilisi haigusi, sh kõrgvererõhktõbi ja suhkurhaigus, siis võib ka ravi osutuda kallimaks kui muidu terve inimese üksikprotseduur. Aga kahtlemata ei ole see üldreegel.»
Raskekujulise haiguse puhul võidakse inimesele teha kümneid ja kümneid uuringuid ja protseduure. Võib juhtuda, et üks ravijuht kestab mitmeid aastaid. Nii võib igast ravijuhust saada ülikallis ravijuht. Peamised põhjused, miks raviarve kujuneb keskmisest kallimaks, on pikaajalise intensiivravi vajadus, kõrgtehnoloogilise aparatuuri kasutamise vajadus, nädalaid või kuid kestev ravi.
Vastsündinute tõsised terviseprobleemid on sageli kallid, samuti sügavalt enneaegsete laste ravi, märkis Koppel. «Meditsiin on arenenud ja suudetakse edukalt toime tulla järjest raskemate seisunditega, aga see toob kaasa ka järjest suuremaid kulutusi keerukale tehnoloogiale ja ravimitele.»
Mullu osutusid kalleimateks ravijuhtudeks subarahnoidaalne hemorraagia 184 025 euroga, äge müelomonotsüütleukeemia 166 376 euroga, vastsündinu täpsustamata baktersepsis 146 412 euroga ja operatsioonijärgne sooleummistus 131 577 euroga.
Tunamullu olid kalleimateks ravijuhtudeks müokardiinfarkt 95 340 euroga, leukeemia 87 988 euroga ja sünniperioodis tekkivad haigusseisundid 84 894 euroga.