Näiliselt tervislik mullivesi lõhub hambaid

Coca-Cola-sõltlase ülalõua hammaste kaeltel on näha happesöövituse tagajärjed, alalõua hammastel on tüüpiline kaariesekahjustus, mis on hambakroonid seest õõnsaks määndanud. Foto: Erakogu

Hambaarstide sõnul ei tea inimesed, et hammastele on kahjulik isegi tavaline gaseeritud vesi, sest sisaldab puhtast veest madalamat pH-d.

«Kõikide karboniseeritud jookide – nii limonaadide, Coca-Cola, energiajookide kui ka mullivee – halb omadus on madal pH, mille tekitab lisatud süsihappegaas. Paraku inimesed ei tea, et hambaid kahjustab igasugune hapestatud jook,» rääkis hambaarst Kaja Kiige.

Päeva jooksul järjepanu enda arvates tervislikku mullivett lonksates langetatakse seega tegelikult suus pidevalt pH-d, selgitas Kiige, kes soovitas janu kustutada puhta veega.

«Me ei saa öelda, et ärge jooge üleüldse midagi muud peale puhta vee – kõike võib juua mõistlikus koguses ja söögikordade ajal. See tähendab, et söögikordi võiks päevas olla maksimaalselt viis. Pärast söögikorda suus tekkivat süljeeritust, mis peab happerünnaku neutraliseerima, on inimesed võimelised tootma kuni viis korda päevas,» selgitas hambaarst.

Seega on igasugused vahenäksimised ja lonksamised peale tavalise vee hammastele kahjulikud. Mida happelisem jook, seda suurem tõenäosus kahjustada hambaid. «Kui Coca-Cola pH on 2,5, mis on juba väga madal, ja muudel gaseeritud jookidel umbes 3–4, siis energiajookidel on pH veel madalam,» toonitas Kiige.

«Oma praktikas näeme me praegu palju arvutiga töötavaid inimesi, kes tahavad olla öösiti üleval ja tarvitavad seetõttu pidevalt energiajooke. Neil sõna otseses mõttes lagunevad hambad suhu ära või kukuvad suust välja,» nentis Kiige, kes peab energiajooke hammastele kõige ohtlikumaks.

Happeline keskkond suus muudab hambaemaili karedaks ja lagundab seda. Kui hambaid pestakse liiga tugeva harjaga, mida teeb arsti sõnul enamik inimesi, nühitakse tugev email päev-päevalt maha. «Ei aita see, et jood energiajoogi ära ja pesed hambaid – kahjustus on veelgi hullem,» sõnas ta. Kui email on lagunenud, kulub järgmine kiht dentiin juba üheksa korda kiiremini.

Hambaarsti arvates on energiajookide keelamine alla 16-aastastele igati mõistlik tegu. «Noorem generatsioon on harjunud selliseid jooke tarbima. 40–50-aastane inimene naljalt ei osta endale Red Bulli ega joo päevas kahte liitrit Coca-Colat. Seesuguste jookide tarbijad on ikka noored, kelle hambaemail on tihti veel lõplikult välja arenemata,» lausus ta.

Hambaarst Marek Vink nentis, et peaaegu kõik toiduaineid, mõni erand välja arvatud, lõhuvad hambaid. «Karboniseeritud joogid, mis on sidrunhappega hapuks tehtud, söövitavad hammast otseselt. Teised toiduained, mis sisaldavad mingil määral suhkruid ehk süsivesikuid, lõhuvad hambad piimhappega, mis on mikroobide elutegevuse jääkprodukt. Seega lagunevadki hambaid peamiselt hapete tagajärjel.»

Teine suur kahjustaja on magus. «Mullivesi ja Coca-Cola on muidugi võrreldamatud, sest magustatud vesi on hammastele topeltkahjulik,» rääkis Kiige ja lisas: «Tihti juuakse magusa vältimiseks näiteks Coca-Cola Lighti, aga tegelikult mõjuvad pikas perspektiivis ka kunstlikud magustusained sama halvasti. Hammaste seisukohalt pole vahet.»

Hambaarst Vink nentis, et tegelikult on hambaid lihtne tervena hoida. «Kui inimene on teadlik ja oskab pidada söögikordade vahel neljatunniseid pause ning juua janu korral vett, siis on hambaarstid tööta. See on nii lihtne, aga raskesti usutav. Inimesed arvavad ekslikult, et hambaarsti juures käimine või pesemine hoiab hambad terved, aga see on müüt,» märkis ta.

«See (haiged hambad – toim) on ühiskonna rikkusega kaasas käiv probleem. Mida rikkamaks me saame, seda rohkem on lastel taskuraha ja seda rohkem on neil ka kulutada sellistele toiduainetele,» lausus Vink.