Hambaid lõhuvad kõige enam kleepjad toidujäänused

Lisaks kehakaalu tõusule võib liigne koola joomine põhjustada minestust ja südame rütmihäireid. Foto: SCANPIX

Suurim oht on hammastele hambaarst Kaja Kiige hinnangul kleepjad toidujäänused, mille all on hapet tootvatel bakteritel hea elada.

Näiteks kui juua kartulikrõpsudele Coca-Colat peale. «See on kõige hullem, mida oma hammastele teha saab,» tõdes ta.

«Coca-Cola on hambaarsti leib. See tekitab pöörast sõltuvust. Mul on üks patsient, kes ütleb, et tema ei suuda ilma Coca-Colata elada,» rääkis hambaarst Marek Vink ja lisas: «Ja kuna tegemist on  suhkrusõltuvusega, joob ta seda tõenäoselt ka edasi, aga nüüd juba vähemalt veega üle loputades.»

Vingi sõnul on regulaarse Coca-Cola tarvitaja ülalõua hammaste kaeltel näha otsesed happesöövituse jäljed ning alalõua hammastel krooniline kaariesekahjustus. Kahjustuse järgi saavat isegi kindlaks teha, kumma käega inimene Coca-Cola pudelit suu juurde tõstab.

«Väga oluline tegur on see, kui kaua püsib mõjutaja suus. Näiteks karastusjoogi happerünnak kestab veel 30 minutit pärast joomist,» nentis Kiige.

Ka Vink nõustus, et kogus ei puutu asjasse. «Hammaste jaoks on oluline kontaktaeg ehk kui palju on happel aega hammast söövitada. Kui me lähme kinno kolmetunnist linateost vaatama ja võtame kolmeliitrise Coca-Cola, siis kõik see aeg tuleb arvestada üheks pidevaks happesöövituseks. Samas, kui kulistame pool liitrit korraga kõrist alla, on kontaktaeg sekundeid,» selgitas Vink.

Siiski kestab joogi põhjustatud happerünnak edasi veel pool tundi, ja kui lisaks joogile ka midagi näksitakse, kestab happerünnak tunnikese.  «Hammaste seisukohalt on suhteliselt ükskõik, mida suhu paneme, kui me 3–4 tundi pausi peame ja süljepuhver saab end järgmise happerünnaku jaoks koguda,» rõhutas Vink.