Kolme nädalaga andsid Järvamaa inimesed kiirabireformi peatamise toetuseks 3066 toetusallkirja, sest ei kavatse leppida kiirabiteenuse ümberkorraldamisega Järvamaal.
Tuhanded järvamaalased nõuavad kiirabireformi peatamist
13. veebruar 2013, 10:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiirabireform lõhub järvamaalaste hinnangul maakonna territoriaalset, regionaalset ja tervishoiuteenuste osutamise terviklikkust.
Toetusallkirjade kogumise algataja Kersti Sarapuu sõnul ei saa terviseamet rahva sedavõrd jõulist vastuseisu eirata ja peab tunnistama, et on talitanud tormakalt. Seni on ameti juhid tema hinnangul käinud järvamaalastele pidamas monoloogi, mõistmata, et selliseid otsuseid ei tohi ilma dialoogi ja konsensuseta teha.
«Allkirjade suur hulk näitab, et Järvamaa inimesed ei ole nõus, et ametkonnad kavandavad mastaapseid ümberkorraldusi kabinetivaikuses ja oma ametkonna kitsalt mättalt vaadates. Tänapäeva avatud ühiskonnas on elementaarne, et otsustamisprotsessi kaasatakse ka need, keda muutused otseselt puudutavad, näiteks kohalikud omavalitsused ja Järvamaa inimesed,» teatas Sarapuu.
Terviseamet ei ole viimase kuu aja jooksul suutnud järvamaalaste hinnangul kummutada kahtlust, et kiirustades välja kuulutatud kiirabireform halvendab iseäranis Järvamaa inimeste tervishoiukorraldust, abi kättesaadavust ja paikkonna elukvaliteeti.
«Terviseamet on omapäi otsustanud 2014. aastast ümber korraldada kiirabibrigaadide teeninduspiirkonnad sääraselt, et Järvamaa hakitakse erakorralise meditsiiniabi osutamine valdkonnana eri ilmakaarte suunas tükkideks. Idee on luua igale kiirabibrigaadile teeninduspiirkond raadiusega 50 kilomeetrit. Esmapilgul on eesmärk õilis, ent kitsa ametkonnakeskse mõtlemise tulemusel äraspidine,» sõnas Sarapuu.
«Järvakatele tähendab see tervishoiukorralduse mõistes maakonna kaotamist, nagu on juba kordi varem juhtunud teistes valdkondades. Terviseameti poolt mullu 18. detsembril alustatud konkursiga eelistatakse suuremaid pakkujaid, mis kahandab Järvamaa Haigla suguste piirkondlike üksuste konkureerimisel edulootust ning õõnestab maakonnahaigla tulevikuväljavaateid tervikuna,» lisas ta.
Kiirabi teenusest saab Sarapuu arvates aina rohkem äri, kus käib võitlus patsientide eest. «Terviseameti reformikava jõustumisel sõidutatakse meie inimesed erakorraliste tervisehädade korral sõltuvalt asukohast peale esmaabi andmist enam mitte Järvamaa Haiglasse Paides, vaid suure tõenäosusega Virumaale, Tartusse, Tallinnasse või Viljandisse. Võimalik on isegi stsenaarium, kus Järvamaad teenindama hakkavad kiirabibrigaadid paiknevad Tapal, Põltsamaal või Türil, kuid mitte Paides,» selgitas toetusallkirjade kogumise algataja.
Sarapuu sõnul on ilmne, et Järvamaa jaotamine kolme erineva kiirabi teeninduspiirkonna vahel halvendab kriisiolukorras kommunikatsiooni kiirabi, päästeteenistuse ja politsei vahel. Ümberkorraldus loob olukorra, kus Järvamaa hädaabiteadete menetlemisega peavad hakkama tegelema päästekorraldajad, kes töötavad häirekeskustes Pärnus, Jõhvis või Elvas. «Sellise töökorralduse tõttu võib kaotada inimelu päästmiseks vajalikke minuteid,» lisas ta.
Paide linnavolinik Kersti Sarapuu ja Roosna-Alliku vallavanem Peeter Saldre annavad kogutud allkirjad üle terviseametile täna kell 12.