Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/02/13/1570520t1hfec6.jpg)
Möödunud aastal taotles plaanilist välisravi 215 inimest, kellest 199 ka välisravile sõitis.
Haigekassa kinnitusel kulus mullu välisravi hüvitamiseks 2 034 654 eurot.
Haigekassalt taotletakse võimalust teha välismaal uuringuid ning mitmesuguste organite siirdamisi. «Peamised sihtriigid on Soome, Holland, Saksamaa ja Belgia. Kõige sagedamini käivad patsiendid siiski Soomes,» nentis haigekassa avalike suhete juht Evelin Koppel.
Möödunud aastal esitati 30 taotlust rohkem kui 2011. aastal. Käesoleval aastal on esitatud juba 30 taotlust ning tagasi lükatud kolm.
«Haigekassa tasub välisriigis osutatud ravi eest juhul, kui ravi on kindlustatud isikule näidustatud, kuid seda ei ole võimalik osutada Eestis,» ütles Koppel. «Kui soovitavale ravile leidub alternatiivne ravivõimalus Eestis, siis ei ole haigekassal õigust välismaal toimuva ravi eest tasuda,» lisas ta.
Kui inimene soovib saada raviteenust välismaal, peab ta haigekassale esitama plaanilise välisravi taotluse. Taotlust on haigekassal võimalik rahuldada vaid juhul, kui taotletavat tervishoiuteenust Eestis ei osutata.
Lisaks peab taotletava tervishoiuteenuse osutamine olema patsiendile näidustatud, teenus peab olema meditsiiniliselt efektiivne ning ravi tulemuslikkuse keskmine tõenäosus vähemalt 50 protsenti.
Selle üle, kas kriteeriumid on täidetud, otsustavad patsiendi raviarst ja veel mõned erialaspetsialistid. Kui kriteeriumid on täidetud, maksab haigekassa inimese ravi välisriigis kinni.
2011. aastal kulus plaanilise välisravi kulude hüvitamiseks pisut üle 1,745 000 miljoni euro.