/nginx/o/2013/02/14/1573062t1hec20.jpg)
Vaeglugejaid õpetatakse teksti süvenema ning lugema aeglaselt. Mõõdukas tagantkiirustamine võib anda ootamatult häid tulemusi.
Tagantkiirustamine aitab vaeglugejaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haifa ülikooli psühholoogid katsetasid täiskasvanud düslektikutel erilist arvutiprogrammi. Inimesed lugesid arvutiekraanile ilmuvat lauset, mis hakkas lugemise tempos tähthaaval ära kustuma. Seejärel esitas programm lugejale lause kohta küsimusi. Õigesti vastamise korral esitas arvuti lugemiseks järgmise lause, kuid kiirendas lugemistempot kahe millisekundi võrra. Selgus, et see mõjus hästi nii lugemissoravusele kui teksti mõistmisele, kirjutab teadusportaal Novaator
Vabatahtlikud katsealused tegid nädalas kolm kahekümneminutilist treeningut. Pärast kahekuulist harjutamist suurenes düslektikute lugemiskiirus 25 protsenti. Lisaks said nad tekstist paremini aru. See kehtis ka siis, kui inimesed said lugeda omas rütmis.
Tulemused püsisid üllatavalt kaua. Kui lugemiskiirust kontrolliti kuue kuu pärast, olid tulemused sama head.
Raskusteta lugevad inimesed said samuti treeningust kasu, kuid nende lugemiskiirus paranes vähem kui düsleksia all kannatajatel. Lisaks oli mõju lühiajaline.
Miks meetod vaeglugejate jaoks nii tõhusaks osutus, ei oska uurijad täpset selgitust anda. Uurimuse autori Zvia Breznitzi sõnul annab kiirenev treeningurütm ajule märku, et lugemiskiirus võiks veel paraneda. Tähtede kadumine ekraanilt võib sundida inimesi tekstile keskenduma ning loetu kinnistub paremini.
Breznitz loodab katset korrata ning siis jälgida vabatahtlike ajuaktiivsust. See aitaks selgitada, millised ajuosad töötavad lugemistreeningu ajal.