Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

Kuidas ära tunda tromboosi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Tromboos on trombide ehk vereklompide tekkimine veresoontes. Tromboos võib põhjustada tõsiseid probleeme, kui haigus jääb
õigeaegselt diagnoosimata ja seda ei ravita. Tromboos tekib enamasti veresoone seina kahjustuse, suurenenud verehüübivuse ja
verevoolu aeglustumise tõttu. Tromboose on kahte sorti ning beebipillide kasutamine suurendab venoosse tromboosi riski.

- tavatu ühepoolne jalavalu ja/või turse

- äkki tekkinud valu rindkeres, mis võib kiirguda vasakusse kätte

- äkki tekkinud õhupuudus

- äkki alanud köha

- iga tavatu, raske, pikaajaline peavalu (sh migreen)

- äkki tekkinud osaline või täielik nägemiskaotus, kahelinägemine

- segane kõne või afaasia

- peapööritus

- minestamine kolletena esinevate krambihoogudega või ilma

- nõrkus või väljendunud tuimus ühes kehapooles või -osas

- motoorsed häired

- äge kõhuvalu

Arteriaalne tromboos – erinevates organites või jäsemetes on vereklombi tõttu takistatud hapnikurikka vere pealevool, mille tagajärjel tekib organi funktsiooni kahjustus. Arteriaalne tromboos võib põhjustada südame infarkti, ajuinfarkti

ja gangreeni.

Venoosne tromboos – erinevates organites või jäsemetes, eelkõige jalgades, on takistatud vere äravool, mille tagajärjel tekivad kahjustatud organis või jäsemes verepais, valu ja põletik. Trombi tükikeste ehk embolite vabanemisel võib

tekkida kopsuarteri trombemboolia – veresoonte ummistus vereringega kohalekandunud trombi tükkidest.

Allikas ravimiamet, Põhja-Eesti regionaalhaigla

Tagasi üles