Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Konkurentsiamet lõpetas kiirabikonkursi uurimise

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liis Velsker, Tiina Kaukvere
Copy
Kiirabi.
Kiirabi. Foto: Margus Ansu

Järva ja Jõgeva maavalitsused esitasid 15. jaanuaril konkurentsiametile ühise taotluse järelevalve läbiviimiseks, menetluse käigus ei tuvastatud konkurentsiseaduse rikkumist.

Terviseamet otsustas alates 2014. aasta 1. jaanuarist tuntavalt vähendada kiirabi teeninduspiirkondade arvu selliselt, et uued teeninduspiirkonnad on senisest oluliselt suuremad. Kiirabiteenuse osutajate leidmiseks uutes teeninduspiirkondades kuulutati välja konkurss. 

Enne konkursi välja kuulutamist oli suuremaid kiirabiteenuse osutajaid koondav Eesti Kiirabi Liit esitanud terviseametile konkursi tingimuste kohta ettepaneku, mille kohaselt oleks suurematele kiirabiteenuse osutajatele tekkinud märkimisväärne eelis. Järva ja Jõgeva maavalitsused palusid konkurentsiametil uurida nimetatud konkursi asjaolusid.

Konkurentsiameti hinnangul on Kiirabi liidu ettepaneku näol tegemist ühe huvigrupi poolse lobitööga terviseametis. Konkurentsiseaduse alusel ei ole keelatud ettevõtjate ühenduse poolt ettepanekute tegemine konkursi korraldamise tingimuste kohta.

Konkurentsiamet peab samas oluliseks, et erialaliidud arvestaksid võimalikult palju oma tegevuses kõigi osapoolte, sh patsientide ja teiste teenuseosutajate huvidega. Võrreldes Kiirabi liidu ettepanekut ning terviseameti poolt tegelikult kehtestatud konkursi tingimusi, leiab konkurentsiamet, et need on siiski olulises osas erinevad ning seega ei saa väita, et terviseamet oleks Kiirabi liidu ettepanekust lähtunud.

Kuigi terviseameti poolt koostatud kiirabiteenuse osutamise konkursi tingimustes on mõningaid sätteid, eelkõige teeninduspiirkondade suurendamine, mis võivad esialgsel vaatlusel olla soodsamad suurematele ettevõtjatele, on need tingimused seotud eelkõige kavandatud kiirabireformiga. Kiirabireformi, sh piirkondade arvu vähendamise näol on tegemist tervishoiupoliitilise valikuga.

Konkurentsiamet märgib, et  kümmet kiirabiteenuse teeninduspiirkonda ei saa pidada toimiva konkurentsi seisukohalt ilmselgelt liiga väikeseks arvuks ning tuleb märkida, et terviseamet on näinud ette tingimusi liigse turukontsentratsiooni tekkimise vältimiseks. Näiteks on konkursitingimuste kohaselt igal isikul õigus taotleda kuni kahte teeninduspiirkonda.

Järva maavanem: pöördumine polnud asjata

Järva maavanem Tiina Oraste ütles, et kuigi konkurentsiamet on oma vastuses märkinud, et kiirabireformi näol on tegemist tervishoiupoliitilise valikuga ning konkurentsiamet ei ole pädev selle sisulist põhjendust hindama, on Oraste kinnitusel vastuses välja toodud rida momente, mis näitavad, et kiirabi liit siiski on püüdnud otseselt mõjutada konkursi tingimusi suurematele teenusepakkujatele soodsamas suunas.

«Konkurentsiamet ei leidnud, et terviseamet oleks tervikuna lähtunud konkursitingimuste koostamisel kiirabi liidu ettepanekutest. Küll ei olnud meie pöördumine konkurentsiameti poole asjatu. See vastus ja kogu toimunud protsess juhtisid kõigi riigiametnike tähelepanu sellele, et  reforme kavandades ja ellu viies ei tohi eirata ühtegi osapoolt, keda see puudutab, ning  kogu protsess peab olema algusest peale avatud ja kõigile arusaadav,» lisas maavanem.

Tagasi üles