/nginx/o/2008/07/31/61399t1h85a6.jpg)
Selgus, et piirkondades, kus liitiumisisaldus vees oli suurim, esines kõige vähem enesetappe. Esmapilgul kummalist avastust toetab fakt, et suuri liitiumiannuseid kasutatakse ägedate meeleoluhäirete raviks.
Oita ja Hiroshima ülikoolide teadlastest koosneva uurimisrühma kinnitusel ilmnes positiivne mõju aga juba väikeste liitiumikoguste korral – Oita linna joogivee ühes liitris leidus elementi 0,7-59 mikrogrammi. Samas möönsid uurijad, et kraanivee joomise suitsiidiriski vähendava mõju ilmnemiseks võib nii väikeste liitiumikoguste korral aastaid kuluda.
Sarnaseid tulemusi on andnud ka üks 1980. aastatel tehtud uuring, mis näitas samuti, et suurem liitiumisisaldus joogivees vähendab enesetappude arvu.
Vaimse tervisega tegeleva heategevusorganisatsiooni Mind esindaja Sophie Corlett sõnas tulemusi kommenteerides, et liitiumi kasutatakse bipolaarse häirega inimeste tujukõikumiste stabiliseerimiseks ning on täheldatud, et see vähendab ka patsientide suitsiidiriski.
«Ometi on liitiumil suurte dooside puhul ka märkimisväärseid ja ebameeldivaid kõrvaltoimeid ning see võib mürgine olla,» hoiatas Corlett. «Soovitustesse, nagu tuleks seda kasvõi väikestes kogustes joogiveele lisada, tuleks suhtuda ettevaatlikult ja enne põhjalikke uuringuid teha.»