Kiviaja inimeste hambad olid tervemad

Coca-Cola-sõltlase ülalõua hammaste kaeltel on näha happesöövituse tagajärjed, alalõua hammastel on tüüpiline kaariesekahjustus, mis on hambakroonid seest õõnsaks määndanud. Foto: Erakogu

Rahvusvaheline teadusuuring näitas, et kuna tänapäeval sööb inimene täiesti erinevat toitu ning meie suuõõnes on vähem erinevaid mikroobe, on meil sagedamini põhjust hambaarsti külastada kui oleks olnud kiviajal.

Austraalia Adelaide´i ülikooli ja Suurbritannia Sangeri instituudi teadlased kogusid hambakiviproove Euroopas arheoloogilistel väljakaevamistel leitud luustikelt. Vanimad neist olid pärit nooremast kiviajast, kirjutab teadusportaal Novaator.

Uurijad eraldasid iidsest hambakivist bakterite DNA ja koostasid selle põhjal eri aegadel elanud inimeste suuõõne mikroobide nimestikud. Neid võrreldi tänapäeva inimeste suuõõne mikroflooraga.

Selgus, et inimese suuõõne elustikus on toimunud kaks olulist mikroobide väljasuremislainet. Esimene toimus nooremal kiviajal, kui inimesed hakkasid põldu pidama ning nende toidulauale tekkisid viljast saadavad süsivesikud.

Veel ulatuslikum oli mikroobiliikide kadu 19. sajandi keskel. Siis muutus suhkur paljudele kättesaadavaks ning sellest alates süüakse üha enam magusat ja töödeldud toitu.

Sangeri instituudi teadlase Alan Walkeri sõnul on need toitumise muutused ajaloolastele hästi teada, kuid esmakordselt on võimalik aru saada, mis toimus noil murranguaegadel inimese suus.

Kaariest tekitavate bakterite hulk kasvas juba esimeste põllupidajate suuõõnes, kuid massiliseks muutusid need mikroobid 19. sajandil. Tänapäevasel inimesel on võrreldes oma kiviaegsete esivanematega suus väga vähe erinevaid mikroobiliike ning seetõttu võtavadki sööbikud ja pisikud võimust.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Genetics.