/nginx/o/2013/02/21/1587742t1h0ab9.jpg)
Noorte ja keskealiste telomeerid ennustavad, kui kergesti jääb inimene talvisel ajal tõvevoodisse.
Keda kimbutavad külmetushaigused?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kromosoomide otsi katvate telomeeride lühenemist seostatakse stressi ja varase surmaga. USA Carnegie Melloni ülikooli uurimus näitas, et noorte ja keskealiste telomeerid ennustavad ka seda, kui kergesti jääb inimene talvisel ajal tõvevoodisse, vahendab teadusportaal Novaator.
Ülikooli professor Sheldon Cohen määras 18-55 aastaste tervete vabatahtlike vere valgelibledest telomeeride pikkuse. Seejärel nakatas ta vabatahtlikke nohu tekitava rinoviirusega. Inimesed jäeti viieks päevaks haiglasse ja jälgiti haigusnähtude tekkimist.
Selgus et lühemate telomeeridega inimesed jäid suurema tõenäosusega haigeks. Erandiks olid vaid kõige nooremad katsealused, kes olid 18-21 aastat vanad. Coheni oletusel võib noores kehas ülilühikesi telomeere olla vähe või töötab seal mingi senitundmatu kompensatsioonimehhanism.
22-aastaste ja vanemate vabatahtlike puhul ennustas telomeeride pikkus külmetushaigusse jäämist üsna täpselt ette. Mida vanem oli inimene, seda tugevam oli seos telomeeride lühiduse ja nohu saamise vahel.
Lisaks olid nõrga tervisega inimestel telomeerid kõige rohkem lühenenud üht kindlat tüüpi immuunrakkudes, mille ülesandeks on viirusega nakatunud keharakkude hävitamine.