/nginx/o/2016/12/07/6151425t1h8b8d.jpg)
/nginx/o/2013/02/21/1589882t1hba21.jpg)
18-aastane Mattias väidab, et ei saanud Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) traumapunktis kuue tunni jooksul arstiabi, haigla sõnul tehti noormehele vereanalüüsid, ultraheli ning temaga konsulteeris abiarst.
Patsiendi sõnul ei saanud ta traumapunktis kuue tunni jooksul abi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
17. veebruaril pöördus Mattias PERHi erakorralise meditsiini osakonda, sest kurtis kõhuvalu üle. «Ootasin seal mingi kuus ja pool tundi oma võimaliku pimesoole põletikuga ja õde aina korrutas, et küll tuleb arst, oota, ja ma ootasin seda arsti 6 tundi,» ütles noormees ja lisas: «Lõpuks öeldi, et oota, arst tuleb ilmselt tuleb kell 3 öösel.»
Mattias, kes viimase teate peale traumapunktist lahkus, maksis ka 5 eurot visiiditasu, kuid arstiabi ta enda sõnul ei saanud.
PERHi erakorralise meditsiini osakonna juhataja doktor Kristiina Põld selgitas, et patsiendile vormistati erakorralise meditsiini osakonna registratuuris patsiendikaart kell 16.36. Kell 16.59 pääses patsient erakorralise meditsiini õe vastuvõtule, kus fikseeriti patsiendi kaebused ning teostati eluliste parameetrite määramine. «Patsient kaebas, et viimasel neljal päeval on tal aeg-ajalt teatud asendis tekkinud ülakõhuvalu,» teatas Põld.
Abiarsti vastuvõtule pääses patsient orienteerivalt kell 18.20, kes määras patsiendile vajalikud analüüsid ja uuringud. Kell 18.25 võeti vereanalüüsid ning kell 19.03 teostati ultraheli uuring kõhuõõnest. «Abiarsti määras korrektselt esmased diagnostilised toimingud ning edastas uuringute ja analüüside tulemustest saadud patsienti puudutava info valvekirurgile, kes pidi oletatava diagnoosi kas kinnitama või ümber lükkama.
«Üldjuhul, kui on tegemist kahtlusega ägedale kirurgilisele patoloogiale (nt kahtlus pimesoolepõletikule), mis võib vajada kirurgilist sekkumist, teeb otsuse haige statsionaarseks või ambulatoorseks raviks ainult kirurg,» põhjendas Põld.
Kuna patsient ei kaevanud ägedat, pideva iseloomuga kõhuvalu ning valvekirurgid olid alates kella 20.00st erakorralistel operatsioonidel, siis paluti patsiendil jääda ootama operatsioonide lõppemist ning valvekirurgi konsultatsiooni. «Me oleme alati rõhutanud, et palume erakorralise meditsiini osakonda pöördujatel arvestada, et kriitilises seisundis haigeid teenindatakse esmajärjekorras ning seetõttu võivad kergemas seisundis haigete, kel ei ole ohtu elule, ootejärjekorrad pikeneda,» selgitas Põld.
Seega ei saa osakonna juhataja kinnitusel väita, nagu poleks patsient pääsenud kuue tunni jooksul arsti vastuvõtule – ta oli käinud abiarsti vastuvõtul, talle oli tehtud kõik vajalikud analüüsid ning uuringud ning tal tuli jääda ootama kirurgi lõplikku otsust. Kell 23:55 on patsiendikaardil märge, et patsient ei vasta kutsele ehk teda ei ole enam ootesaalis.
«Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonnas on kehtestatud süsteem, kus patsiendil tuleb tasuda visiiditasu (5 eurot) kohe alguses registratuuris. Seega on vale väide nagu oleks patsiendile antud visiiditasu arve öösel olukorras, kus ta polnud arsti vastuvõtule pääsenud,» lisas Põld.
Järgmisel päeval pöördus patsient uuesti erakorralise meditsiini osakonda, kus patsiendi lõplikuks diagnoosiks määrati kõhuõõne lümfisõlmede põletik, talle määrati antibakteriaalne ravi ning ta lubati kodusele ravile.