Inimesi kisub kallima ravimi poole

Sotsiaalministeeriumi ravimite osakonna juhataja Dagmar Rüütel nendib, et ega Eestil läbirääkimistel suurte ravimifirmadega palju argumente ega võimalusi paraku ole. Osa ravimeid on tema sõnul siiski väikeses Eestiski odavamad kui mujal. Foto: Toomas Huik

Riigi võimekusest suurte ravimifirmadega läbi rääkida sõltuvad ravimite hinnad, kuid ühte läbirääkija ametikohta ei suudeta kuidagi täita.

Meie ravimihinnad on võrreldes naaberriikidega kallimad inimeste uskumuse tõttu, et kallim ravim on tõhusam, ja seetõttu lahkuvad odavama ravimi pakkujad turult, ütleb sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juhataja, üks riigipoolne hinnaläbirääkija Dagmar Rüütel.

Riigikontrolli läinud aasta kriitika ütles, et Eestis on ravimite valik väike, ravimid kallid, soodusnimekirja jõudmine võtab ettenähtust peaaegu kolm korda kauem aega, soodusnimekiri ise lühike. Nõustute kriitikaga?

Kriitika ettenähtud aja ületamise kohta on asjakohane ja soodusnimekiri tõesti liialt lühike. Aeg läheb üle seetõttu, et osalisi on palju, protsess ise keeruline, arvamused on erinevad ja konsensuse leidmine, samuti hinnakokkuleppe sõlmimine, võtab aega.

Rohkem kui pooled taotlused on geneeriliste ravimite kohta, seal ettenähtud aega ei ületata, probleemiks on pigem see, et ravim ei jõua õigeks ajaks Eestisse.

Ravimid on kallid ja valik väike seetõttu, et aega pole ja protsess on keeruline?

Ei, mitte seda. Hinnad on kõrged tootjatevahelise konkurentsi vähesuse tõttu, sest just see määrab suure osa ravimite hinna. Mida rohkem konkurente turul, seda madalamaks hinnad lähevad. Näiteks igale originaalravimile järgnev analoogne ravim peab olema vähemalt 30 protsenti odavam, sellest omakorda iga järgmine kümme protsenti odavam.

Ütlete, et hinnad on kõrged tootjate konkurentsi tõttu. Milline roll on aga teil, riiklikul hinnaläbirääkijal?

See on õigusaktiga paigas, et esimene geneeriline ravim peab olema 30 protsenti odavam ja järgmine kümme protsenti odavam. Kui näiteks tullakse soodustust taotlema ja on täidetud küll 30 protsendi kriteerium, aga samas näeme, et mõnes teises riigis on ravim veel 30 protsenti odavam, siis loomulikult küsime teise riigi põhjal veelgi madalamat hinda.

Hinnaläbirääkimised puudutavad peamiselt originaalravimeid ja seal tuleb määruse järgi lähtuda teiste Euroopa Liidu riikide hindadest, eelkõige Läti, Leedu ja Ungari hinnast.

Lätis, Leedus on ravimid odavamad.

See ei ole nii ühene, meil on neist nii odavamaid kui ka kallimaid ravimeid. Oluline on tähele panna, et ajal, kui me ravimi soodusnimekirja kanname, on Eesti hind sageli Euroopa odavaim. Sel hetkel on tootjal oi kui palju paindlikkust! Aga kuna uusi ravimeid, sealhulgas geneerilisi ravimeid, tuleb vähem juurde kui teistes riikides, siis jäävadki hinnad meil kõrgeks. Kui teistes riikides hinnad muudkui langevad ja küsime tootjalt, et miks Lätis, Leedus, Ungaris on nii palju madalamad hinnad, siis ütleb tootja «no ja mis siis?!». Tal ei ole mingit motivatsiooni meil hindu alla lasta.