/nginx/o/2013/02/25/1603874t1h489b.jpg)
USA telekanali CBS 11 palvel võttis mikrobioloog Karen Deiss kahes lennukis suvalistelt pindadelt proove, mille tulemusena leiti hulgaliselt baktereid uksenuppudelt, istme klapplaudadelt, istmetaskutest ja tualettruumidest.
Lennukisalong osutus tõeliseks bakteripesaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selgus, et lennuki tualettruum ei ole ainuke koht, mis bakteritest kubiseb, vaid samasuguseks bakteritepesaks on ka lennukisalong. Proovide tulemusena leiti juba ainuüksi uksenupult pea 3000 bakterit. «Uks oli väga räpane,» tõdes mikrobioloog Karen Deiss Arlingtoni laboratooriumist.
Klapplaudadelt leiti bakter nimega Klebsiella, mis on hingamisteede nakkuste tekitajaks. Klebsiella pneumoniae ja Klebsiella oxytoca põhjustavad pneumooniat ehk kopsupõletikku.
Istmetaskus vohasid enterobakterid. «Paljusid neist bakteritest leidub tegelikult ka inimese soolestikus,» tõdes Deiss.
CBS 11 rääkis ka lennureisijatega, kes said suure üllatuse osaliseks. «Kõik need bakterid leiti lennukist? Oh mu jumal!» jahmus üks naisterahvas. «Jälk!» sõnas teine.
Arizona ülikooli mikrobioloogia professor dr Charles Gerba hoiatab reisijaid, et ilmtingimata peab kasutama niiskeid salvrätikuid ning eemale tuleks hoida lennuki tualettruumidest. Viimase kuue aasta jooksul on ta kogunud rohkem kui sada näidist ja leidnud sarnastest kohtadest erinevaid haigusi tekitavaid baktereid ja viirusi.
Gerba sõnul tõestab tehtud katse seda, et lennukid ei ole piisavalt puhtad. «Siinkohal ei ole ka terviseameti poolt täpseid soovitusi lennukisalongi pindade puhastamiseks või desintifitseerimiseks,» ütles ta.
Baylori ülikooli meditsiinikeskuse nakkushaiguste spetsialist Cedric Spak sõnas, et kuigi katsetulemused võivad tunduda küllaltki hirmuäratavad, ei ole siiski paanikaks põhjust. Spaki sõnul on neid tegelikult üsnagi normi piires.
«Me elame baktereid täis maailmas,» täheldas Spak, kelle sõnul võib endale viiruse külge pookida ka puhtalt pinnalt, kuid osa baktereid lihtsalt ei ela mõningatel pindadel väga kaua.
«Selliseid baktereid oleme leidnud ka inimese uriinist või roojast,» selgitas Spak. «Need on kõik sama tüüpi bakterid, mis elavad nabaaugus. Mõned bakterid võivadki klapplaudadele sattuda niimoodi, et inimene kratsib oma kõhtu ning seejärel katsub klapplauda.»