Kuidas arvutatakse haigushüvitist?

Viirushaiguse tunnustega on mõistlik koju jääda, säästes ennast ja kolleege. Eelnevalt on aga hea teada, kuidas arvutatakse haigushüvitisi haiguse tõttu töölt eemal oldud aja eest. Foto: Scanpix/CORBIS

Terviseameti teatel suurenes aasta alguses oluliselt haigestumine grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse.

Haigestunud töötajatele makstakse haigushüvitist, mis sõltub töövabastuse põhjusest. Haigestumise, karantiini, olme- ja liiklusvigastuse ning viimase tagajärjel tekkinud tüsistuse või haigestumise korral kolme esimese päeva eest töötaja hüvitist ei saa. 4.–8. päevani maksab hüvitist tööandja, alates
9. päevast haigekassa.

Hüvitise määraks on 70 protsenti päevatulust – tööandja lähtub seejuures töötajale viimase kuue kuu jooksul makstud keskmisest tasust, haigekassa aga töötaja eest eelneval kalendriaastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksust.

Raseda haigestumise või vigastuse korral maksab hüvitist vaid haigekassa, tehes seda 2. päevast ja määraga 70 protsenti.

Kui haigus kestab kauem kui 120 (tuberkuloosi korral 178) päeva, tuleb arstil hüvitise maksmise pikendamiseks või püsiva töövõimetuse otsuse tegemiseks saata hiljemalt
121. (tuberkuloosi korral 178.) päevaks arstliku ekspertiisi komisjoni taotlus.

Ekspertiisi vastava otsuse korral on kindlustatul õigus haigushüvitist saada kuni 182 päeva (tuberkuloosi korral 240 päeva) järjest ning kokku kuni 250 päeva aastas.

Haiguslehe võib arst vajadusel väljastada ka hüvitise maksmise perioodist pikemaks ajaks – haiguslehe kestvusel piirangut pole, see kehtib vaid hüvitise maksmisele.

Arvutuskäigu näide: hüvitist maksavad tööandja ja haigekassa

Anu töötab töölepingu alusel. Ta jääb haigeks ja arst väljastab haigus­lehe 1. veebruarist 18. veebruarini. Kui Anu tööle naaseb, viib ta haiguslehe tööandjale, kes teeb sellest koopia, täidab seal vajalikud andmed, lisab juurde töövõimetuslehe saatekirja ning edastab dokumendid seitsme päeva jooksul haigekassale.

Seejärel arvutab ja maksab tööandja hiljemalt palgapäevaks (kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul haiguslehe esitamisest tööandjale) välja Anu haigushüvitise 4.–8. veebruari eest. Selleks arvutab ta välja Anu viimase kuue kuu töötasu andmetelt ühe päeva keskmise töö­tasu suuruse. vastavalt valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise korrale.

Summaks tuleb 45 eurot. Haigushüvitise summa saamiseks arvutab tööandja 45 eurost 70 protsenti ning korrutab viie päevaga (45 x 0,7 x 5 = 157,5). Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks 0,21 x 157,5 = 33,08. Tööandja maksab hüvitist 124,42 eurot.

Lisaks maksab Anule alates 9. päevast haigushüvitist haigekassa. Selleks arvutab haigekassa kalendripäeva keskmise tulu maksu- ja tolliameti eelneval kalendriaastal Anu eest arvestatud sotsiaalmaksu alusel. Sealt selgub, et Anu eest arvestati mullu sotsiaalmaksu 2530,90 eurot, seega oli Anu teenitud tulu eelneval aastal 2530,90 : 0,33 = 7669,39 eurot. Kalendripäeva keskmise tulu saamiseks jagatakse see 365ga (7669,39 : 365 = 21,01).

Hüvitise summa saamiseks arvutatakse kalendripäeva keskmisest tulust 70 protsenti ning korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga (10 x 21,01 x 0,7 = 147,07 eurot. Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks 0,21 x 147,07 = 30,88 eurot. Seega maksab haigekassa Anule haigushüvitist 116,19 eurot. Haigekassa

Hooldushüvitist maksab haigekassa esimesest päevast

Hooldushüvitis on ajutise töövõimetuse hüvitis, mida haigekassa maksab kindlustatud isikule järgmistel juhtudel:

• alla 12-aastase lapse põetamisel,

• haige perekonnaliikme kodus põetamisel,

• alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi.

Hooldushüvitist makstakse hoolduslehele jäämise esimesest päevast alates. Hüvitise suuruseks on 80 protsenti ühe kalendripäeva keskmisest tulust (arvutatuna eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulult).

Alla 12-aastase lapse hooldajal on õigus saada hüvitist kuni 14 järjestikuse päeva eest, muudel juhtudel kuni seitsme järjestikuse päeva eest. Alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi, on õigus saada hoolduslehe alusel hüvitist kuni kümne järjestikuse päeva eest.

Hoolduslehe võib arst väljastada vajadusel ka hüvitise maksmise perioodist pikemaks ajaks. Piirang on hüvitise maksmise perioodil, mitte hoolduslehe kestusel.

Arvutamise näide

Mart on töölepinguga töötaja, kes on jaanuaris oma 5-aastase tütrega kaheksa päeva hoolduslehel. Hooldushüvitise arvutamise aluseks on eelnenud kalendriaasta eest tasutud sotsiaalmaks, mida tööandja arvestas Mardi eest 2583,63 eurot. Mardi mullu teenitud tulu on 2583,63 : 0,33 = 7829,18 eurot.

Kalendripäeva keskmine tulu eelmisel aastal on 7829,18 : 365 = 21,45 eurot.

Hooldushüvitist makstakse esimesest päevast alates, seega saab Mart hüvitist kõigi kodus oldud kaheksa päeva eest määraga 80% : 8 (päeva) x 21,45 (kalendripäeva keskmine tulu) x 0,8 (määr) = 137,28 eurot.

Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks 137,28 x 0,21 = 28,83 eurot, seega laekub 30 päeva jooksul korrektselt täidetud hoolduslehe jõudmisest haigekassase Mardi pangaarvele 108,45 eurot. Haigekassa

Kellel on õigus hüvitist saada?

Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse töövõimetuslehe alusel inimestele, kes on kindlustatud tööandja või juriidilise isiku juhtimisorgani liikmena võlaõigusliku lepingupartneri kaudu või füüsilisest isikust ettevõtjana, st kelle eest on arvestatud või makstud sotsiaalmaksu.

Oma ravikindlustuse kehtivuse ja ajutise töövõimetuslehe menetlemise käigu kohta saab infot riigiportaalist eesti.ee või helistades haigekassa lühinumbril 16363.

Allikas: haigekassa

Kes kaotavad õiguse haigushüvitisele?

Kindlustatud isikul ei ole õigus saada haigekassalt hüvitist, kui:

• tema või tema hooldatava haigestumise või vigastuse põhjustati tahtlikult või see on tingitud joobeseisundist,

• tema või tema hooldatav isik eirab arsti määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, mille tõttu tervenemine on takistatud,

• ajutine töövõimetus algab hetkel, mil kindlustatud isik on puhkusel.

Kindlustatud isikul ei ole õigus saada haigekassalt hüvitist rikkumise päevast alates, kui:

• ta jätab mõjuva põhjuseta ning eelnevalt määratud ajal arsti vastuvõtule minemata,

• ta täidab ajutise töövõimetuse ajal töö- või teenistuskohustusi ja saab selle eest sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu või tegeleb ettevõtlusega.

Kindlustatul, kellel on õigus saada sünnitus- või lapsendamishüvitist, ei ole õigus saada sama aja eest haigus- või hooldushüvitist.

Kindlustatul, kellel on õigus saada haigushüvitist, ei ole õigus saada sama aja eest hooldushüvitist.

Allikas: haigekassa

Erandid

Haigestumise põhjus	Hüvitise määr	maksmise periood
• Kutsehaigestumine. • Tööõnnetus (sh tööõnnetus liikluses või tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine). • Vigastus riigi/ühiskonna huvide kaitsel või kuriteo tõkestamisel.	Haigekassa maksab hüvitist haigestu­mise 2. päevast, hüvitise määr 100%.	• Järjest kuni 182 päeva. • Kokku kuni 250 päeva aastas.
Hüvitise saaja	Tööandja maksab hüvitist haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani. Haigekassa maksab alates 9. päevast, hüvitise määr 70%.	• Ühe haiguse korral järjest kuni 60 päeva. • Kokku kuni 90 päeva aastas.
Töötav töövõimetuspensionär, kes on haiguslehel haiguse või vigastuse tõttu, mille pärast talle töövõimetuspension määrati.