Suurbritannias Warwicki ülikoolis tehtud uuring näitas, et koolikiusamise tagajärjel võib skisofreenia tekkida.
Koolikiusamine võib skisofreenia tekitada
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
5. mai 2009, 07:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijad selgitasid, et lapsena kiusamise all kannatanutel on kaks korda suurem risk haigestuda mõnda psüühilisse haigusesse, näiteks skisofreeniasse, kirjutab mtv3.fi.
Teadlased rõhutasid, et pikka aega kestnud kiusamine võib vaimsele tervisele väga ohtlik olla.
«Kiusamine võib olla käivitusmehhanism nende inimeste jaoks, kellel on skisofreeniasse haigestumise eelsoodumus,» selgitasid uurijad.
Uurija Andrea Schreieri sõnul võib pikaajaline kiusamine tuua kaasa pikaajalisi negatiivseid tagajärgi.
«Pikka aega kestnud või väga julm piinamine jätab tugeva jälje. Sellest tingitud haiguse ravi võib omakorda kesta väga pikka aega, enne kui paranemise märke näha on,» lisas Schreier.
Skisofreenia on psühhooside hulka klassifitseeritud psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada.
Skisofreenial esineb mitmeid alavorme, mis avalduvad täiesti erinevalt: luulumõtted, veider käitumine, tarretumine erinevatesse poosidesse, ebemäärased lõhna-, tunde- jm aistingud.
Umbes kümnel protsendil skisofreenia all kannatajatest on ka üks vanematest skisofreenik. Järelikult võib haigus olla pärilik.
Seoses skisofreeniaga on leitud väikeseid muutusi teatud ajupiirkondades, kuid selliseid anatoomilisi muutusi on leitud ka meeleoluhäirete korral, tervetel inimestel ja normaalse vananemise korral, seega peetakse neid muutusi mittespetsiifilisteks ehk paljudele haigustele iseloomulikeks.
Üheks haigust vallandavaks teguriks peetakse stressi, mis kaasub äkilistele sündmustele, nagu õnnetused, ootamatu lähedase surm või elukoha vahetus. Pikaajaline stress, nagu pinged peres võivad samuti haiguse esile kutsuda.
Aju neuromediaatorite osas on oluline roll dopamiini ületootmisel. Dopamiin on keemiline ühend, mis vastutab närviülekannete eest ajus. Kui dopamiiniretseptorid ravimiga blokeerida, siis osa skisofreenia sümptomitest kaob.
Kasvukeskkond mõjutab suuresti seda, kas skisofreeniasoodumusega isikud haigestuvad või mitte.