Ida-Viru Keskhaigla pressiesindaja Anneli Bogensi sõnul nad täpset statistikat patsientide hulga kohta ei pea, ent laias laastus võib öelda, et umbes kolmandik erakorralise meditsiini osakonda pöördunud inimestest ei vaja erakorralist abi.
Haigla: kolmandik kiirabisse tulijad peaksid minema perearsti juurde
Ida-Viru Keskhaigla pressiesindaja Anneli Bogens märkis, et EMO teenuste tasuliseks muutmist ei ole nemad kaalunud, kuna selleks puudub vajadus, kirjutab Meditsiiniuudised. «Seni on EMOsse saabunud abivajajad mahtunud triaažis ette nähtud aja sisse,» ütles ta. IVKH erakorralise meditsiini osakonda pöördujate arv on viimase viie aasta jooksul püsinud samas suurusjärgus ehk 24 000–25 000 patsienti aastas.
Erakorralise meditsiini osakonna kasvavat koormust on täheldanud ka Rakvere Haigla juht Ain Suurkaev. EMOsse tuleb umbes 40 patsienti päevas, viimastel aastatel on külastatavus kasvanud ligi 10 protsent.
Seejuures pole Suurkaevu sõnul oluline niivõrd pöördumiste arvu suurus, kuivõrd patsientide seisundi raskusaste: sageli pöörduvad patsiendid juba raskes või isegi üliraskes seisundis.
Arvestades maakonna perearstide arvu vähenemist viimastel aastatel, hajaasustust ja kehva ühistranspordiga kindlustatust või mõnes piirkonnas lausa selle puudumist, eelistavad patsiendid pöörduda otse erakorralise meditsiini osakonda.
«Muidugi ei puudu külastajate hulgast ka need, kes tegelikult peaks pöörduma hoopis peremeditsiini esindaja poole,» sõnas Suurkaev.
«Kust aga patsient selle teadmise võtab, kui ta elab üksi metsakülas, tal pole oma autot ja perearst võtab vastu kusagil suuremas kohas kord nädalas pärastlõunal?» juurdles ta.
Seega eelistavad patsiendid kutsuda kiirabi, kes vajadusel erakorralise meditsiini osakonda sõidutab. Üldarstivalve rakendamine aitaks haigla juhi sõnul osa probleeme EMOs küll lahendada, aga üleüldist arstide vähesust arvestades pole ka üldarste lihtne leida. Kitsastes oludes on osutunud heaks väljapääsuks noored abiarstid, keda mullu suvest EMOs edukalt rakendatud on.