Vaata, milliste lisaainete abil muudetakse suitsud maitsvamaks

Tubakatoodete lisaained.

FOTO: Tervise arengu instituut

Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas projekti Public Information Tobacco Control möödunud aasta lõpus  ülevaate sellest, milliseid lisandeid tootjad tubakatoodetesse lisavad, et muuta tubakatooted maitsvamaks ja vastuvõetavamaks.

Ülevaates kirjutatakse, kuidas uuringutest on ilmnenud, et tubakalisandite põlemisel võib tekkida kahjulikke ühendeid. Ometi lubatakse tubakatööstusel lisandeid kasutada, kuna samad lisandid on lubatud ka toiduanetes või kosmeetikatoodetes.

Jaanikaunaekstrakt ja -jahu

Jaanikaunad on jaanileivapuu viljad. Kauna säsis on rohkesti suhkrut, mistõttu see on looduslikult magus ning maitseb ja näeb välja nagu šokolaad. Jaanikaunaekstrakti ja -jahu kasutatakse sigarettides maitsestajana, kuna see annab magusat pähklitaolist maitset.

Ehkki jaanikauna peetakse üldiselt toiduainetes ohutuks, siis sigareti põlemise tagajärjel tekib jaanikaunast mitmeid kahjulikke ühendeid, näiteks benseen.

Jaanikauna lisamine aitab peita sigaretisuitsu ärritavust, muutes selle meeldivamaks ja mahedamaks. Sellega sisuliselt vaigistatakse keha loomulik köhareaktsioon, mis peaks hoiatama  suitsu ohtlikkuse eest.

Kakao

Kakao šokolaadiaroomi abil muudetakse tubakat mahedamaks ja parandatakse selle maitset. Ei ole teada, kas kakao suurendab sigaretisuitsu mürgisust. Ent kuna see muudab suitsetamist meeldivamaks, võib kakao avaldada kaudset kahjulikku mõju. Näiteks kui kakao lisamisega on sigarettide maitset parandatud, on suitsetajal lihtsam sõltuvusse jääda.

Kuidatatud ploomide mahlakontsentraat

Teadaolevalt kasutavad tubakatootjad kuivatatud ploomide mahlakontsentraati (samuti ploomidest ja kuivatatud ploomidest saadavaid muid ekstrakte) tootmise eri etappidel tubakale maitse lisamiseks.

Uuringutega ei ole veel kindlaks tehtud kuivatatud ploomide mahlakontsentraadi põlemisel tekkivaid ühendeid. Kuivatatud ploomide mahlakontsentraadi abil muudetakse suitsu mahedamaks ja natuke magusamaks. See annab magusat maitset, tehes suitsu inimesele vastuvõetavamaks. Kontsentraadi suure suhkrusisalduse tõttu tekib põlemisel karamellimaitse, mis parandab suitsu maitset ja suurendab suitsetamise meeldivust. Tubaka maitse parandamiseks lisatav kuivatatud ploomide mahlakontsentraat suudab suitsu kibedat maitset piisavalt varjata.

Lagritsaekstrakt

Teadaolevalt kasutavad tubakatootjad lagritsat eri tootmisetappidel tubakale lõhna ja maitse andmiseks ning suitsu magustamiseks. Lagrits annab suitsule mahedat, magusat ja puidust hõngu.

Lagritsaekstraktide põlemise käigus tekib neist mürgiseid ühendeid, millest mõned on inimestele teadaolevad vähitekitajad (nt benseen) või võimalikud vähitekitajad (nt atseetaldehüüd).

Vanilliin

Tubakatootjad kasutavad vanilliini sigarettides lõhna- ja maitseühendina. Vanilliini (või vanilliini vabastavaid muid ühendeid) võidakse lisada tubakale, sigaretipaberile või filtrile.

Vanill on paljudes toodetes kasutatav populaarne maitseaine ning sigaretitootjad kasutavad seda ära, et muuta sigarette ahvatlevamaks, seda eriti noorte või esimest korda suitsu proovijate jaoks.

Guarkumm

Guarkumm on guaaraoa ekstrakt, mida kasutatakse toiduaine-, kosmeetika- ja ravimitööstuses paksendaja, emulgaatori ja stabilisaatorina.

Enamiku sigarettide tubakaosa koosneb tubakalehtede ning taastatud tubaka nime all tuntud paberilaadse aine segust. Taastatud tubakat valmistatakse purustatud tubakavartest ja tubakalehe ülejäänud osadest, mis muidu minema viskamisele läheksid. Tootjad lisavad taastatud tubakale guarkummit, et seda paremini sigarettides siduda. Samuti kasutatakse guarkummit sigaretipaberi valmistamiseks.

Guarkummit peetakse üldiselt ohutuks , kuid sigareti põlemise ajal tekib guarkummist mitmeid  mürgiseid ühendeid (benseen, formaaldehüüd, stüreen jne).

Mõned guarkummi põlemise käigus tekkivad ühendid on selgelt äratuntava maitsega. Üks selline aine on näiteks koorekompveki maitsega diatsetüül, mis võib muuta sigaretid ahvatlemaks suitsu parema maitse tõttu.

Ammooniumühendid

Ammoniaak tekib tubakas looduslikult sisalduvate ammooniumühendite põlemisel. Ent tubakatootjad lisavad ühendeid ka omalt poolt. See parandab lõhna ja maitset ning lisaks võimaldavad ühendid reguleerida sigarettide põlemiskiirisut.

Atseetaldehüüd

Atseetaldehüüdi kasutatakse näiteks puuvilja ja kala säilitusainena, lõhna- ja maitseühendina.

Tubakatootjad ei kasuta atseetaldehüüdi sigarettides lisandina, kuid see tekib  muude tubakalisandite (nt. suhkrud, glütserool) põlemisel.  See põhjustab hingamisteede ärritust ning on kantserogeenne aine. Teadlased on seisukohal,et atseetaldehüüd tugevdab nikotiini ja seega suitsetamise sõltuvust tekitavat toimet.

Glütserool

Glütserool on magusa maitsega lõhnatu ja värvitu vedelik, mida kasutatakse pesuainetes, seebis, kosmeetikatoodetes, jookides jne. Tubakatootjate väitel aitab tubakale glütserooli lisamine hoida tubakat niiskena. Samas ärritab glütserool hingamisteid.

Mentool

Mentool on üks levinumaid tubakatööstuses kasutatavaid lisandeid. Seda on tubakatoodetele lisatud juba alates 1920. aastatest, et leevendada suitsu karedust ning pakkuda külmetushaigusi põdevatele suitsetajatele vaevuste leevendust.

Mentooli lisamisega antakse sissetõmmatavale suitsule iseloomulik (margist sõltuv) mündimaitse. Mentooli võidakse lisada sigareti eri osadesse: otse tubakasse, sigaretipaki sisemisele fooliumile, filtripaberile või viimasel ajal ka filtri sees olevasse muljutavasse kapslisse, mis peaks tekitama tugevama mõju.

Mentool tuimastab kurku ning muudab suitsu mahedamaks, peites nii sigaretisuitsu karedust ja tehes suitsetamise lihtsamaks. Jahutava mõju tõttu kipuvad mentoolsigarettide suitsetajad rohkem suitsu alla tõmbama. Selline toime (koos mündimaitsega) meeldib eriti noortele ja uuringud on näidanud, et mentoolsigarettide suitsetamine on noorukite seas laialt levinud ja see on sageli nende esimene sigaretimark.

Propüleenglükool

Propüleenglükool on naftaõlist saadav ühend, millel on tööstuses palju kasutusalasid. See on lõhnatu ja selle maitse kirjeldus puudub.

Teadaolevalt kasutatakse propüleenglükooli sigarettides niiskusesäilitajana, mis seob vett ja hoiab tubakat niiskena, nii ära hoides sigarettide kuivamist.

Suurem osa propüleenglükoolist kandub edasi suitsusse koguses, mis on piisav silmade ja hingamisteede ärritamiseks. Samuti leidub seda sigareti põlevast otsast eralduvas suitsus, mistõttu peale suitsetajate puutuvad sellega kokku ka mittesuitsetajad.

Sorbitool

Sorbitool on aine, mis tekib kehas ainevahetuse käigus, st siis, kui organism lagundab energia saamiseks glükoosi. Tubakatootjad kasutavad sorbitooli niiskusesäilitajana, mis hoiab tubakat niiskena ja tõkestab selle murenemist. Samuti võimaldab see parandada tubaka põlemisomadusi.

Uuringutest ilmneb, et põlemisel tekitab sorbitool mõningaid võimaliku kahjuliku toimega ühendeid, mida suitsetaja koos suitsuga suures koguses sisse hingab. Peale selle tekivad sorbitoolist silmi ja ülemisi hingamisteid ärritavad ained akroleiin ja furfuraal. Tänu niisutavatele omadustele võib sorbitool muuta sigaretid meeldivamaks ja lihtsustada suitsetamist. Teisalt vähendab seda mõju sorbitooli põlemisel tekkiv pisut kibe maitse ja ebameeldiv lõhn.

Suhkrud

Tubakatootjad lisavad tubakale suhkruid maitse parandamiseks, tubaka sidumiseks ja niiskuse säilitamiseks. Tubakale lisatavad suhkrud on näiteks glükoos, fruktoos ja sahharoos.

Tsellulooskiud

Tubakatootjad lisavad taastatud tubakale tsellulooskiudu, et seda paremini siduda ja lihtsustada sigarettide täitmist. Samuti kasutavad tubakatootjad tselluloosi tubaka ümber oleva sigaretipaberi ning filtri (nii sise- kui ka väliskihtide) valmistamiseks. Sigaretipaber on väga oluline sigareti osa. See reguleerib tubaka põlemist ja tekkiva suitsu kogust. Mida suurem on tselluloosisisaldus, seda rohkem suitsu üldjuhul tekib.

Suitsetamise ajal põleb ära kogu sigaretile lisatud tsellulooskiud. Selle tagajärjel tekib kahjulikke ühendeid (nt akroleiin), mis võivad ärritada silmi ja ülemisi hingamisteid või põhjustada vähki (nt polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, benso(a)püreen, benseen, furaan ja formaldehüüd

2-furfuraal

2-furfuraal on ühend, mida looduslikult saadakse sellistest põllumajandustoodetest nagu kaer ja nisukliid. Selle lõhna ja maitset kirjeldatakse magusa, puiduse, leivase ja karamellitaolisena. 2-furfuraal on tubakalehtedes looduslikult sisalduv aine ning tubakasuitsu satub see eelkõige sigareti põlemise käigus.

2-furfuraal on väga reaktsioonivõimeline ühend ning pikaajalisel kokkupuutel põhjustab inimestel hingamisteede ärritust.

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Populaarne

Tagasi üles