/nginx/o/2012/08/22/1282522t1h4308.jpg)
Eesti ja Soome teadlaste ühisuuringu käigus vaadeldud 27 piparmünditeest kolm ei sisaldanudki piparmünti – teetaimena oli nendes kasutatud hoopis rohemünti.
Piparmünditee võib sisaldada hoopis rohemünti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ja Soome teadlaste ühisuuringus võeti vaatluse alla 27 piparmünditeed, mis olid ostetud toidupoodidest, apteekidest ja turgudelt Eestis, Soomes, Saksamaal ja Egiptuses, kirjutab teadusportaal Novaator.
Uuring on osa Karmen Kapi tulevasest doktoritööst, kus ta uurib Eesti ja Soome teadlaste ühisjuhendamisel looduslike fenoolsete ühendite omadusi kopsuklamüüdiat põhjustava bakteri tõrjumisel. Seega uuritakse, kas poes müüdavast piparmünditeest võiks olla abi erinevaid kopsuhaigusi põhjustava klamüüdiabakteri tõrjumisel.
Esimese sammuna uuriti teedes erinevate fenoolide koostist. Selgus aga, et valikusse sattunud teedest kolmes polnud üldse piparmünti, teetaimena oli kasutatud hoopis rohemünti. Seejärel valiti välja seitse teed, millega tehti laborikatseid, uurides, kuidas mõjutab kõige tavalisem piparmünditee kopsuklamüüdiat põhjustava bakterikultuuri Chlamydia pneumoniae kasvu.
Kopsuklamüüdiabakter põhjustab erinevaid hingamisteede haigusi, näiteks bronhiiti ja kopsupõletikku. See bakter on väga levinud – peaaegu kõik inimesed haigestuvad oma elus mingisse selle bakteri põhjustatud haigusesse. Raviks kasutatakse antibiootikume.
Tartu Ülikooli farmaatsiainstituudi dotsent Ain Raal, Karmen Kapi juhendaja, ütles, et praegu ei saa ta kedagi kutsuda üles piparmünditeed jooma, et selle abil kopsuklamüüdiat tõrjuda. «Meil on tehtud katseklaasikatsed ja keegi pole inimeste peal uurinud, kas piparmünditeel on seal ka samasugune mõju,» märkis ta.
Seitsme erineva piparmünditee mõju katseklaasis kasvavale kopsuklamüüdiabakterile oli üsna erinev. Täielikult ei saanud bakterikultuurist jagu ükski tee, parim tulemus oli bakterite kasvu vähendamine ligi 70 protsenti. Kõige nõrgema mõjuga tee suutis bakterite kasvu kärpida viiendiku võrra.
Raali sõnul on kavas edasi uurida ka teisi mündiliike, et leida tugevaima bakterivastase mõjuga taimed.
Lisaks teele on piparmünt tihti ka maiustuste koostises, aga seda lisatakse ka näiteks hambapastadele. Kui uuringuid peaks saatma edu, võiks tulevikus olemas olla näiteks imemiskommid, millel on kopsuklamüüdia eest kaitsev toime, pakkus Raal.
Artikkel ilmus ajakirjas Food Research International.