Varajane ravi päästab huuleohatisest kiiremini priiks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Huuleohatis ehk huuleherpes on üks inimese levinumaid viirushaigusi, mida pole võimalik täiesti välja ravida. Enamik viirusekandjaid ei haigestu.

FOTO: Erakogu

Abiarst Elen Vettus toonitab, et kuigi herpesviirust ei saa organismist välja ravida, saab õigel ajal ravi alustades kiirendada huuleohatisest paranemist.

Herpesviirusi on üle 80, neist inimpatogeensed on kaheksa. Huuleohatist ehk -herpest tekitab enamasti inimese herpesviiruse tüüp 1 (HSV-1). HSV on üks levinumaid inimese viirushaigusi. Terviseportaali derma.ee andmetel kannab 80 protsenti inimesi viirust asümptoomselt, mis tähendab, et inimene on küll viirusega nakatunud, kuid haigusnähte tal pole.

Herpesviiruse avaldumist soodustab Vettuse selgitusel inimese immuunsüsteemi nõrgenemine: külmetus, viirusinfektsioon, emotsionaalne või füüsiline stress. Ultraviolettkiirgus, külm, palavik, immuunsupressioon, laserteraapia, hormonaalsed muutused ning huulte vigastamine võivad samuti herpesviiruse aktiveerida. Siiski võivad haigusnähud välja lüüa ka täiesti spontaanselt.

Enne lööbimist tunneb inimene huules sügelust, pakitsust või kõrvetustunnet. «Just siis on õige aeg raviga alustada,» juhendas Dr Niine nahakliiniku abiarst Elen Vettus.

Olemas on nii lokaalseid kui ka süsteemseid viirusevastaseid ravimeid (atsükloviir, pan­tsükloviir, tromantadiin). Paikseid ravimeid on mõtet kasutada haiguse väga varajases staadiumis, kui tuntakse kipitust või sügelust või on punetus ja villikesed äsja tekkinud.

«Taas tuleb rõhutada, et viirust ei saa organismist välja ravida, vaid on võimalik kiirendada paranemist, kui alustada raviga õigel ajal. Ohatise villikesed paranevad umbes kahe nädala jooksul armita. Kuid viirus on nakkav veel kuni viis päeva pärast lesioonide taandumist,» rääkis Vettus.

Apteekide käsimüügis leidub atsükloviiri sisaldavaid viirusvastaseid kreeme ja geele. Varajases staadiumis (enne villide teket) võib kasutada ka tromantadiini sisaldavat geeli vähemalt kolm korda päevas. Derma.ee hoiatab, et ravim ei sobi, kui ville on väga palju või on need juba lõhkenud.

 Tõstamaa perearst Madis Veskimägi plaastritesse tervenemise kiirendajatena ei usu. Pigem kiirendavad paranemist tabletid.

«Ohatis paraneb ikka oma aja ja nende plaastrite mõte on selles, et nad tekitavad hea enesetunde,» rääkis Veskimägi. «Salvid ega plaastrid ei saa kuigivõrd mõjutada ravi kestust, aga inimesel on plaastrist hea meel, sest tema nägu näeb kenam välja. Paiksed ravimid ei mõjuta vaevuse kestust, küll aga inimese enesetunnet.»

Veskimägi selgitas, et kui patsiendil on huuleohatis sageli – korra kuus või iga paari kuu tagant –, on ta kirjutanud ette tablettravi, mis inimestele üldiselt väga meeldib.

«Tablettravi lühendab paranemisaega tuntavalt. Mitu patsienti on öelnud, et tablettidega on ohatis paari päevaga kadunud, muidu oleks see teda nädal aega kiusanud,» ütles Veskimägi.

Viirusvastaseid ravimeid kasutatakse raskemate haigusvormide, esmase nakatumise ja sageli korduva ohatise puhul. Tablette manustatakse küllaltki kaua, vähemalt nädal aega. Päevas võetakse isegi kuni kuus tabletti.

«Garantiid, et ohatis enam ei kordu, ei saa anda. Samas saab öelda, et ravi vähendab kordumise tõenäosust,» märkis Veskimägi.

Perearst Madis Veskimägi kirjutab aastas ohatisevastast rohtu välja paarikümnele patsiendile, mida tema hinnangul väga palju ei ole.

«Enamasti ei tuldagi huuleohatisega arsti juurde, ainult siis, kui haigus just väga kiusab või kui ollakse kuulnud, et keegi kirjutas rohtu ja see mõjus hästi,» lisas ta.

Eestis on müügil infrapunasel lainepikkusel töötav huuleherpese raviseade LipZor.

«Kliiniliselt on tõestatud, et kui alustada LipZori kasutamist villikeste faasis, kiireneb nende paranemine keskmiselt kolme päeva võrra paiksete ravimite toimega võrreldes. Kui LipZori kasutatakse piisavalt vara – juba torkimistunde tekkides –, võib seadmest olla abi isegi huuleohatise ärahoidmisel,» märkis Elen Vettus.

«Herpesviirus levib kas otsese kontakti teel või piisknakkusena. Esmane infektsioon võib avalduda juba lapseeas enamasti suu limaskestal,» rääkis Vettus.

Tihti kaasneb ohatisega palavik, lümfisõlmede suurenemine, enesetunde halvenemine ning igemete turse, valulikkus ja punetus. Suu limaskestale ilmuvad väikesed villikesed. Siiski võib esmane infektsioon avalduda ka näonahal, sõrmedel ja mujal, lisas abiarst.

Pärast nakatumist jääb viirus Vettuse sõnul organismi kogu eluks. Sümptomitevabal ajal säilivad viiruseosakesed närvirakkudes. Aktiveerumise korral liiguvad need osakesed mööda närvikiude nahale, kuhu tekib nn külmavill. Enamasti tekivad villikesed kogu aeg samasse näopiirkonda.

Populaarne

Tagasi üles