Enim haigestuvad grippi praegu koolilapsed

Gripp on ägedalt algav haigus. Selle tunnused on lihasvalu, palavik, kuiv köha, külmavärinad, peavalu, halb enesetunne ja nohu. Ägedamad kaebused võivad kesta mõnest päevast nädalani. Foto: Egert Kamenik

Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestumine Eestis on stabiliseerunud, kuid püsib veel suhteliselt kõrgel tasemel. Grippi haigestumine on püsinud stabiilsena juba kahel järjestikusel nädalal. Enim haigestuvad praegu koolilapsed.

Eelmisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 9554 haigestunut, neist 44 protsenti olid lapsed.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 713,2. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumine  Harjumaal, Ida-Virumaal, Narvas, Jõgeva- ja Järvamaal.

Eelmisel nädalal kasvas haigestumine ainult koolilaste hulgas, teistes vanusrühmades püsis haigestumine samal tasemel või langes.

Grippi haigestumine on püsinud stabiilsena juba kahel järjestikusel nädalal. Enim haigestuvad praegu koolilapsed.

E-Tervise SA terviseinfosüsteemi andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud kokku 348 inimest.

Nelja haigla andmete põhjal on gripi tõttu surnud kuus inimest vanuses 53 kuni 79.

Laboratoorse kinnituse said 104 gripiviirust, neist 71 olid A- ja 33 B- gripiviirus.

Jätkub RS-viirusega seotud haigestumiste arvu kasv. Seoses RS-viiruse levikuga võib haigestumus gripilaadsetesse haigustesse säilida küllaltki kõrgel tasemel, eriti väikeste (alla 2-aastaste) laste seas.

Kokku on hooaja algusest laboris kinnitatud grippi 751 korral, neist  443 korral on olnud tegu A- ja 308 korral B-gripi juhuga.