/nginx/o/2008/12/22/108532t1he80a.jpg)
Südamehaigused, diabeet, rasvumine, vähk, aids ja muud inimkonda vaevavad uued ja vanad tervisehädad jätavad kohati mulje, et inimesed on täiesti haiged ning nii hull pole olukord kunagi varem olnud.
Miks on inimesed nii haiged?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas elavad inimesed keskmiselt kauem kui kunagi varem, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal
. Kus on siis tõde - kas inimkond tervikuna on praegu paremas seisus kui näiteks saja aasta eest või mitte?
Selgub, et sellele küsimusele pole ühest vastust. Suur edu on saatnud meid peamiselt nakkushaiguste vastases võitluses, kuid edasiminek ühes valdkonnas võib tähendada tagasiminekut teises, kirjutas Live Science.
Meid ümbritsev maailm on täna palju hügieenilisem kui varem. Inimesed elavad valdavalt linnades, kus pole enam hobuseid ja kariloomi ning kätepesemine on muutunud harjumuseks. See aga on ajanud segadusse inimeste immuunsüsteemi, mistõttu esineb üha sagedamini veidraid tervisehäireid, mida nimetatakse allergiateks. Saja aasta eest olid nad praktiliselt tundmatud.
Varem tegid inimesed palju enam füüsilist tööd, mis aitas kehakaalu normi piires hoida ning vältida südamehaigusi, mis on tänapäeva heaoluühiskondades vähi kõrval peamine terviseprobleem.
Tundub uskumatu, et 20. sajandi alguses oli inimeste keskmine eluiga praeguse 67 asemel kõigest 30 aastat. See ei tähenda sugugi seda, et tol ajal poleks olnud kõrge vanuseni elavaid inimesi. Madal keskmine tulenes väikelaste väga kõrgest suremusest.
Aastal 1900 oli maailmas ülivähe riike, kus kümnenda sünnipäevani jõudis rohkem kui 90 protsenti lastest. Praegu vastavad sellele kriteeriumile peaaegu kõik riigid. Erandi moodustavad vaid kõige vaesemad ja mahajäänumad.
«Kui võtta arvesse kogu maailma elanikkond, siis tundub küll, et olukord on praegu parem kui kunagi varem,» ütles meditsiiniajaloolane Naomi Rogers Yale'i ülikoolist.
Nakkushaigused olid kunagi inimkonna peamine terviseprobleem, kuid umbes 1950. aastast toimus muutus, mida nimetatakse epidemioloogiliseks üleminekuks. See tähendab, et nakkushaiguste asemel hakkasid kõige rohkem probleeme põhjustama hoopis kroonilised haigused.
Viimase viiekümne aasta jooksul on ülekaaluliste laste osakaal Ameerika laste seas neljakordistunud. Astma esinemissagedus on alates 1980. aastast kahekordistunud. «Selle muutuse taga on peamiselt keskkond ja elustiil,» ütles Rogers. Inimesed liigutavad end vähem ning rämpstoit on muutunud üha kättesaadavamaks.
20. sajandi alguses oli heinapalavik peaaegu tundmatu haigus, kuid nüüd kannatab selle käes veerand kogu Ameerika elanikkonnast. Kui nakkushaiguste vähenemine on parema hügieeni positiivne tulem, siis allergiad on ilmselt selle varjukülg.
Elu linnas, kus on väga vähe loomi ning tänavad on asfalteeritud, on meie immuunsüsteemi ilmselt segadusse ajanud, nii et see on hakanud kahjulikeks sissetungijateks pidama ka täiesti ohutuid aineid.
«Me usume, et ülihügieeniline keskkond teeb inimesed haigemaks,» ütles gastroenteroloog Joel Weinstock Tuftsi ülikooli meditsiinikeskusest. «Me ei taha öelda, et peaks käte pesemisest loobuma ja mudasse püherdama minema, aga kindlasti on vaja teada, milline osa hügieenireeglitest on vajalikud ning mis põhjustab enam kahju kui kasu, et jõuda tulevikus parima võimaliku tasakaalupunktini.»