Pahane patsient tahaks hambaarstilt raha tagasi nõuda

Hambaarsti juures käimine ei pruugi alati soovitud tulemust anda. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kaks korda oma valutava hambaga arsti juures käinud ja sellest lõpuks ilma jäänud pahane lugeja tahtis teada, kas tal oleks õigust arstilt raha tagasi nõuda. Teise  hambaarsti hinnangul antud juhul alus selleks puudub.

«Patsient käis kaks korda hambavaluga arsti juures, kuid arst ei saanud raviga hakkama ja siis öeldakse, et hammas tuleb välja tõmmata. Nii tuleb välja, et raiskasin kahel korral raha ilma asjata,» kirjutas venekeelsele Postimehele pahane lugeja. Naise sõnul ütles arst esialgu, et hammas on heas seisukorras, aga pärast röntgeni tegemist selgus, et see oli põletikuline. «Arst puuris hamba lahti, puhastas juurekanalid ja pani rohtu.

Teise visiidi ajal puhastas kanalid ja pani ajutise plommi,» kirjeldas naine oma ravi. Lõpptulemusena valutas hammas õhtul veel tugevamalt kui seni, lisaks valutas ka lõualuu ning põsk oli paistes. Naine läks hommikul sama arsti juurde  tagasi, kes võttis plommi ära ja suunas ta teise arsti juurde. «Kas sellisel juhul võib hambaarstilt raha tagasi küsida?» soovis pahane patsient teada.

Arst oma kolleegil süüd ei näe

Ajalehele antud juhtumit anonüümselt kommenteerida soostunud hambaarsti sõnul võib patsient raha tagasi nõuda juhul, kui ravi ei vastanud kvaliteedistandardile. «Näiteks kukkus plomm välja, juurekanalite ravi oli ebakvaliteetne, protees tehti valesti,» tõi ta näiteid. Sellisel juhul langetab otsuse vastav komisjon, kuhu kuuluvad teised hambaarstid ja Tartu Ülikooli stomatoloogiaõppejõud. Arsti hinnangul järgis tema kolleeg antud kirjelduse puhul ravijuhist.

«Tavaliselt tehakse esimesel visiidil otsus, kas hammast ravida või välja tõmmata. Kui on isegi väike võimalus hammast säästa ja patsient ei nõua selle eemaldamist, siis esimesel visiidil kanal avatakse, puhastatakse ja laiendatakse,» rääkis arst. Ta tõdes, et kahjuks selliste protseduuride tegemisel ei õnnestu kõike teha kohe esimesel visiidil, sest kui esimestel hammastel on üks juurekanal, siis tagumistel võib neid olla 4-5. Samuti võib ravimine muutuda keeruliseks, kui on juba olemas mõni plomm, juurekanal on kitsas või on ligipääs hambale kehv, kuna patsiendi suu avaneb halvasti.

Suhtlemisprobleem

Pärast esimest visiiti võib tekkida äge põletik, sest ümbritsev kude võib reageerida ägedalt  mis tahes  sekkumisele. Arsti hinnangul kulub sellise probleemi ravimiseks kolm kuni kümme visiiti ja  ravi võib kesta kuid, mõnel juhul isegi aasta.

Stomatoloogi hinnangul ei ole antud juhul tegu mitte vale raviga, vaid arsti ja patsiendi vahelise suhtlemisprobleemiga. «Kui patsient ei olnud huvitatud pikaajalisest  ja kallist ravist, siis oleks tulnud kaaluda võimalust ravist loobuda ning hammas kohe välja tõmmata,» tõdes arst.

Ka Eesti Hambaarstide Liidu juht Piret Väli leiab, et antud juhul pole raha tagasi nõudmine põhjendatud. «Arst tegi oma tööd ja kulutas nii oma aega kui ka vahendeid selleks, et antud hammast säilitada. Antud juhul oli selleks tõenäoliselt  juba liiga hilja ja hammas tuleb eemaldada,» leidis ta.

Väli sõnul on hambahaigustega nii, et alati ei pruugi kohe paranemist saavutada. «Tegemist oli komplitseeritud juhtumiga, kus raviti juba tüsistusi,» leidis ta.  Kui ravi tulemusi ei anna, siis on Väli sõnul vahel vaja minna üle radikaalsemale ravile, milleks on hamba välja tõmbamine. «Kui arst otsustas eemaldamist ise mitte teha, siis oli see tõenäoliselt kaalutletud otsus, näiteks toimub kliinikusisene spetsialiseerumine,» pakkus ta.

Arst ei või garantiid anda

«Tervishoiuteenust osutatakse võlaõigusseaduse 41 peatükis sätestatud nõuete kohaselt. Nimetatud seadus ei sätesta tervishoiuteenuse osutamisel sellist mõistet nagu «garantii»,» rääkis terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri. Ta lisas, et vastavalt võlaõigusseadusele ei või tervisehoiuteenuse osutaja lubada patsiendi paranemist, kuid pakutav ravi peab olema kvaliteetne.

«Kõige kiirema selgituse ja võimalik, et ka olukorrale sobivaima lahenduse saab patsient pöördudes selle tervishoiuasutuse juhatuse poole, mille tegevuse suhtes on tekkinud küsimused (sh rahalised),» pakkus Saluri. Kui aga inimene ei ole rahul talle osutatud tervishoiuteenusega ja soovib saada hinnangut (mitte raha tagastamist) tervishoiuteenuse kvaliteedile, siis on tal alati võimalik pöörduda Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjoni (TKE) poole. Samuti on patsiendil alati õigus vaidlustada osutatud teenuse kvaliteeti ja nõuda raha tagastamist kohtu kaudu.