Mardna: alaealistel peaks olema kohustus hambaarsti külastada

Peeter Mardna. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Terviseameti järelevalveosakonna juhtivinspektori Peeter Mardna hinnangul tuleks Eestis malli võtta mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis kehtivast süsteemist, kus kuni täisealiseks saamiseni korralikult hambaarsti külastades tasub riik ka edaspidi patsiendi hambaravi kulud.

Seesugust süsteemi kasutavad näiteks Holland ja Taani ning teisedki Euroopa Liidu liikmesriigid. Praegu ei kontrolli Mardna sõnul keegi, kui tihti laps enne 18-aastaseks saamist hambaarsti kabinetti külastab. «Perearstil on see kohustus olemas, see on sotsiaalministri määrusega juba kehtestatud, et laps peab käima hambaarsti juures teatud aja tagant. Mina küll kahtlen, et perearstid seda nõuet täidavad,» rääkis Mardna.

«Riigi poolt peab olema antud võimalus ja kodanikul peab olema kohustus seda võimalust kasutada. Meie peamine küsimus ongi see, et meie riik tagab väga palju meditsiinis kõiki võimalusi, aga kodanikud seda reeglipäraselt ei kasuta ja omapoolselt midagi ei tee. Kõik süüdistavad teisi,» märkis Mardna.

Näiteks Soomes algas 1970ndate keskel 25 aastat kestev riiklik hammaste tervishoiu programm nii ajakirjanduses, televisioonis, raadios kui ka koolides. «Programmis keskenduti hambaarsti külastamisele ja hügieeniprobleemidele. Koolides jagati tasuta hambaharju ja -pastasid ja selgitati profülaktika mõistes olulisi asju,» meenutas Mardna.

Kui programmi alguses pöördusid teismelised Soomes hambaarsti juurde keskmiselt viie hambaauguga, oli programmi lõppedes sama näitaja kaks. «Pikaajaline programm kandis vilja,» möönis Mardna.

Mardna arvates olekski tarvis hambaravis välja töötada pikaajalisem programm. «Me ei saa lühiajaliste programmidega, mis maksimaalselt kestavad ühe valitsustsükli, midagi teha. Meditsiinis pole see võimalik,» toonitas arst.

Mardna usub, et paljuski on meie hammaste halvas olukorras süüdi ka inimeste suuhügieen ja toitumine, millest meediaski varem palju juttu olnud. «Me näeme kas või uutes kaubanduskeskustes, kuidas noored istuvad, ühes käes kartulikrõpsud ja teises liitrine Coca-Cola. Kui nad veel hambaarsti juures ka ei käi, siis on tulemus selge,» lisas ta.