Ka 4000 aastat tagasi elanud inimestel lupjusid veresooned

Teadlased uurimas 4000-aastast Egiptuse muumiat nimega Tjeby. Foto: AP / Scanpix

Teadlased leidsid muumiaid uurides, et ateroskleroos ehk arterilubjastus ei pruugigi olla pelgalt elustiiliga seotud haigus.

Ameerika teadlased uurisid kompuutertomograafi abil umbes 4000 aasta vanuseid muumiaid, et teada saada, kui levinud oli ateroskleroos sel ajal erinevates populatsioonides, kirjutab BBC. Kokku uuriti 137 muumiat.

Uuriti Egiptuse, Peruu, Lõuna-Ameerika ja Alaska muumiaid. Teadlased olid rõõmsad, kuna said vaadelda inimesi, kes elasid erinevates piirkondades erinevatel aegadel. Samuti erinesid nende elustiilid.

Paljud inimesed peavad ateroskleroosi tänapäeva elustiili haiguseks, mida põhjustavad näiteks suitsetamine ja ülekaal.

Varasemad uurimused on leidnud paljudel Egiptuse muumiatelt ateroskleroosi märke, kuid seda on peetud tol ajal kõrgemasse sotsiaalsesse klassi kuulunud inimeste haiguseks, kes elasid luksuslikult.

Ameerika teadlased avastasid oma uuringu käigus, et kolmandikul muumiatest esines ateroskleroosi märke. Eakamaks elanud inimestel esines ateroskleroosi rohkem.

Saint Luke’i südametervise instituudi professor Randall Thompson ütles, et haigust esines 4000 aastat tagasi erinevates kultuurides, erinevate toitumisharjumustega inimestel, ja tõenäoliselt oli tol ajal maailmas ateroskleroos palju levinum haigus. Seega ei saa ateroskleroosi siduda pelgalt elustiiliga.

Ateroskleroos ehk arterilubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine.