Ülekaaluliste sünnitajate hulk kasvab mühinal

Suurim liigse kehakaaluga seonduv mure on rasedusaegse dia­beedi sagenemine. Foto: SCANPIX

Aasta-aastalt on ülekaaluliste sünnitajate hulk Soomes kasvanud, rasedate järjest kogukamaks muutumist võib täheldada ka Eestis.

Soomes, kus ülekaalulisus on üha nooremate sünnitajate mure, oli 2011. aastal juba ligi 35 protsenti sünnitajatest ülekaalulised, vahendab Meditsiiniuudised Soome arstide lehte Mediuutiset.

Satakunta keskhaigla naistehaiguste sünnitusosakonna peaarst Ari Ylä-Outise sõnul on suurim liigse kehakaaluga seonduv mure rasedusaegse dia­beedi sagenemine, mis võib tuua tervisehädasid nii emale kui ka lapsele. Eelkõige kasvab mõlema risk haigestuda hilisemas eas teist tüüpi diabeeti ja vererõhutõppe.

«Rasedusaegne diabeet tekitab palju lisatööd ka tervisekeskustele, sest suurenenud vere suhkrusisalduse tõttu on vaja ema pidevalt jälgida,» nentis Ylä-Outis.

UKK Instituudi (eraõiguslik tervise arengu instituut) värske uuringu kohaselt haigestub iga kümnes tulevane ema Soomes rasedusdiabeeti. See toob tervisekeskustele veerandi võrra suuremad kulutused kui tavarasedate puhul.

Eestis samasugune probleem

Eestis puudub täpne ülevaade ülekaaluliste emade arvu kohta. Tervise arengu instituudi statistika näitab, et siingi tuleb rasedusaegse diabeediga naisi üha juurde.

1998. aastal, kui selle diagnoosiga naisi esimest korda loendati, oli neid arvel 39 (iga saja raseda kohta 0,3 naist). Suurt kasvu võis täheldada aastal 2006 kui rasedusdiabeediga tulevasi emasid oli juba 89. Tunamullu oli neid koguni 434 (saja raseda kohta 3).

Viimastel aastatel on hüpertooniatõvega rasedate arv stabiilne püsinud. 2011. aastal oli neid 191 (saja raseda kohta 1,3 naist).

Rasedusaegne kaaluiive on individuaalselt erinev, sõltudes suuresti viljastumiseelsest kehamassiindeksist (KMI). Naised, kelle KMI on enne rasedust 19,8–26 kg/m2, võiksid raseduse ajal juurde võtta 11–16 kg. Naised, kelle KMI on enne viljastumist 29 kg/m2 või suurem, võiksid raseduse ajal juurde võtta 6–7 kg, ütles Tartu ülikooli kliinikumi naistekliiniku arst Kadri Matt 2009. aastal Eesti Arstis.

Ka laps võib kaalus juurde võtta

Ema kehakaalu tõus võib mõjutada lapse kaalu ja vere suhkrusisalduse kõikumisega toimetuleku võimet, rääkis Põhja-Karjala keskhaigla naistehaiguste polikliiniku abiülemarst Rauno Solja.

«Ülekaaluliste emade lastel võib juba sündides olla probleem vere suhkrusisaldusega. Ühtlasi on suure lapse sünnitamine raske. Kui on vaja teha keisrilõige, siis on komplikatsioonide risk suurem kui tavasünnituse puhul,» rääkis Solja.

Ylä-Outise sõnul tuleb ülekaaluliste emade puhul sünnitusel normaalkaalulistega võrreldes sagedamini ette abistavaid lõikusi, mida on aga keerulisem teha, kui emal on palju rasvkude.

Ema ülekaal raskendab isegi ultraheliuuringu tegemist. «Kui on kõvasti niiöelda materjali ees, saab loote olukorrast kehvema pildi,» tõdes ta. Ülekaal iseenesest arsti hinnangul lapse terviseriski peapõhjuseks ei ole. Ohtlik on see, et ülekaal soodustab rasedustoksikoosi teket ja vererõhu tõusu, mis omakorda võib põhjustada platsenta toimehäireid ja hapnikuvaegust.

Mis tingib sünnitajate kehakaalu tõusu? Üheks põhjuseks saab pidada sünnitajate vanust. Soomes oli 2011. aastal suur osa kõigist sünnitajatest kolmekümnendates eluaastates ning kolmekümne ligi küündis ka esmasünnitajate keskmine vanus. Tasapisi kasvab 40-aastaste sünnitajate hulk.

2011. aastal oli Soomes paljude 30-aastaste sünnitajate kehamassiindeks 25 kg/m2 ja suurem. Solja märkis, et järjest lisandub ka väga noori sünnitajaid, kellel on kehakaal käest läinud.

Ka Eestis sünnitatakse järjest vanemalt. Kui veel 1992. aastal oli nende keskmine vanus 25,5 aastat, siis aastal 2011 juba 29,4 eluaastat.

Aitab avameelsus

Ülekaalust rääkimine võib Ylä-Outise sõnul olla keeruline nii arstile kui ka patsiendile.

«Mõni inimene on väga õrnatundeline, kui jutuks võtta tema kehakaal. Meile on tulnud vahel kaebusi, kus soovitakse, et haigusloost võetaks välja märkused obeessusele ehk lihavusele kalduvuse kohta,» tõdes ta.