/nginx/o/2011/09/06/736416t1h0e1d.jpg)
Paljudele võib tulla üllatusena, et moodsad ravimid on nii head, et HIV-positiivsed inimesed mitte ainult ei ela normaalset elu, vaid saavad täiesti terveid lapsi, kusjuures kui õnnestub viiruskoormus piisavalt madalaks viia, siis tehakse ja sünnitatakse lapsi tavalisel moel ilma probleemideta.
Eesti on üks suurima HI-viirusesse nakatunute osatähtsuse ja kiirema juurdekasvuga riike Euroopas. Meil on üle 8400 HIV-positiivse ja päevas registreeritakse keskmiselt üks uus nakatunu. Neid, kes nakatumisest veel ei tea, on oletuslikult veel umbes 4000, vahendas ERRi uudisteportaal ETV saadet «Pealtnägija».
Juba ammu pole HIV ainult narkomaanide ja seksuaalvähemuste haigus, vaid nakatunute seas on üha rohkem tavalisi heteroseksuaalseid eestlasi. Ehkki veel hiljuti 21. sajandi katkuks nimetatud haigus pole lõpuni alistatud, elab enamik viirusekandjaid tänu üha parematele ravimitele normaalset elu. Nüüd soovivadki nad murda järgmise tabu – suhtumise HIV-positiivsete lapse saamisesse.
Kõik, kes on nakkusarstide poole pöördunud, saavad antiretroviirus- ehk ARV-ravi. Tänu sellele pole inimene enam praktiliselt nakkusohtlik ja elab pealtnäha täiesti tavalist elu.
Haiguse letaalne lõppfaas ehk AIDS on moodsate võtetega üldse välditav, ometi tuleb seda siiski veel ette. Ametlikel andmetel on Eestis AIDSi aastate jooksul diagnoositud 391 juhul.
«See on hooletus ja pahandus et üldse mõni inimene AIDSi staadiumisse jõuab, sest praeguste ravimite puhul ei peaks mitte ükski inimene AIDSi põdema. Kui inimene võtab igapäevaselt ARV ravimeid, siis ei peaks mitte ühtegi AIDSi diagnoosi väljastatama ja täpset sama lugu on HIV positiivsete lastega,» selgitas HIV-võrgustiku kommunikatsiooni- ja eestkostejuht Raul Lindemann.
Raul Lindemann tõdes, et tegelikult võib HIV-positiivne naine saada väga palju terveid, ilusaid toredaid ja tarku lapsi. «Kui naisterahvas võtab ARV ravimeid, käib regulaarselt infektsionisti vastuvõtul, jälgib oma haigust, siis tegelikult tema järeltulijad võivad olla terved, tublid, targad, usinad, väga toredad inimesed,» kinnitas ta.
Käib pidev võitlus eelarvamustega
Seaduse silmis on HIV-pered n-ö tervetega võrdsed, aga praktikas tuleb igal sammul võidelda eelarvamustega. Selles, et HIV-positiivsed tahavad lapsi saada, ei tohiks olla midagi imelikku, selgitavad aktivistid.
«Minu küsimus oleks: kas on õige, et näiteks grippi põdev pere saab lapse. /.../ Minu meelest on näiteks nohu või allergia palju jubedamad haigused kui HIV. Mina ei saa üldse sellest suurest probleemist aru tegelikult,» arutles Lindemann.
Raul Lindemann tõdes, et on meedikuid, kes on väga toetavad ning võrgustikule nagu pereliikmed, kuid on ka meedikuid, kes on tõrksad, ebaviisakad ja võhikud, isegi pahatahtlikud. «Meile on viljastusarstide poolt tulnud sõnumeid, et sina oled HIV-positiivne, mis lapsi sa veel tahad, söö kõht täis ja mine magama,» kirjeldas ta.
Sajad HIV-positiivsed on saanud terved lapsed
Tavainimesele on kõige üllatavam, et viiruskoormus on võimalik nii madalaks viia, et lapsi saab teha tavapärasel moel ja soodsate asjaolude korral isegi siis kui üks vanematest ei ole nakatunud. Arstide sõnul on kõige tähtsam võtta raseduse ajal õigeid ravimeid.
Kui viiruskoormus on madal, on võimalik loomulik sünnitus, muidu tuuakse laps ilmale keisrilõikega. Ka vastsündinu saab esimestel elunädalatel ARV ravimeid.
Suurim erinevus on, et HIV-positiivne ema ei tohi toita last rinnapiimaga. Nii ongi 99% HIV-positiivsete lapsi Eestis viirusevabad ehk teisisõnu - viimastel aastatel on juba sajad HIV-ga emad sünnitanud täiesti terve beebi.
«Kaduvväike on see protsent, kes on sünnitanud HIV positiivse lapse. Reeglina sellepärast, et lihtsalt on saadud oma HIV positiivsusest niivõrd hilja teada. Taaskord, kui naisterahvas teab oma tervisehädast, siis ta saab sellega tegeleda ja mitte mingisugust probleemi ei teki,» rääkis Lindemann.
Hämmastaval kombel 8400st HIV-positiivsest peaaegu pooled ei ole mingil põhjusel arstide järelevalve alla jõudnud. Meedikud panevadki tungivalt südamele, et kõik diagnoositud peaksid pöörduma, et aegsasti ravi alustada, normaalset elu elada ja kasvõi näiteks ohutult lapsi saada.