Milles peitub viinasokkide ja hanerasva saladus?

Hanerasv. Foto: SCANPIX

Kui Eestis soovitavad perearstid kõrget palavikku alla võtta viinaga hõõrudes või köha ravida sinepivanniga, siis mujal Euroopas suhtutakse sellesse kui kahtlasesse posimisse. Ometigi on paljud eestlased neist vanaemade ravivõtetest abi saanud. Aga kuidas need ravivõtted tegelikult toimivad, uurisime asjatundjatelt.

«Ega mitmete rahvameditsiinis kasutusel olevate võtete tegelikku toimet lõplikult uuritud polegi, mõju kohta on teadmised pigem kogemuslikud,» tunnistas Tartu Ülikool peremeditsiini õppetooli professor Ruth Kalda.  

Ta lisas, et küll on teada, et palaviku puhul (ja üldse haige olles) on kasulik rohkelt juua, sest see aitab tasakaalustada higistamisel tekkivat võimalikku vedelikupuudust. Samuti aitab rohke joomine viia kehast välja haigustekitajaid.

Viinaga hõõrumine

«Rahvameditsiinis tuntud näpunäited on iseenesest füüsikalised võtted lokaalse verevarustuse parandamiseks, mis stimuleerivad niimoodi paranemisprotsesse. Sellel põhimõttel rajanevadki sinepijalavannid, sinepi- ja pipraplaastrid või hanerasvaga hõõrumine,» rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi pressiesindaja, arst Kristi Tael.

Tael tõi näite, et viina või äädikaveega hõõrumine suurendab vere juurdevoolu naha pindmiste kihtide veresoontesse, niiskuse aurudes nahalt aga alaneb temperatuur.

Professor Kalda rõhutas viinaga hõõrumisest rääkides, et jalgu pole soovitatav viinaga hõõrudes maha jahutada, seda eriti väikelastel. «Jalad on tavaliselt niigi jahedamad kui keha, ja pole vaja jahutada seda, mis on juba niigi külm,» nentis ta.

Sinepiplaaster

Ka sinepiplaastri efekt põhineb Kalda sõnul sinepi nahka ärritaval ja veresooni laiendaval mõjul. «Selles piirkonnas, kuhu plaaster on asetatud, paraneb verevarustus ja seeläbi tekib soe tunne – soojal on aga valu ja ka näiteks köha rahustav toime,» selgitas peremeditsiini õppejõud. Ta lisas, et sinepiplaastrid tuleb nahalt aga võtta enne valuaistingu tekkimist. «Kui nad põhjustavad valu, siis on nendest tulenev kahju suurem kui kasu,» tõdes professor.

Hanerasv

Hanerasva on ravimiseks kasutatud professor Kalda sõnul juba antiikajast. «Kuigi selle otsest toimet ei ole teaduslikult uuritud, on teada, et hanerasv sisaldab teatud koguses ka mikroobidevastase toimega palmitoleenhapet, ja ilmselt usutakse selle toimesse,» rääkis Kalda.

Ta lisas, et siiski on keeruline öelda, kui palju hanerasvas olevast palmitoleenhappest läbi naha imendub. «Samas tekitab selline tegutsemine turvalisuse- ja heaolutunde, tervistumisel on see kindlasti abistavaks jõuks,» tõdes asjatundja.

Kartuliaur

Niiske õhu ehk auru hingamine vähendab takistust ninakäikudes, kergendades õhu liikumist läbi nina. «Aur on külmetuse ja nohu käes kannatavale inimesele sama hea kui mõni külmetusravim, samas aga palju odavam,» on professor veendunud.

Aur peaks asjatundja sõnul olema pigem soe kui kuum ning samuti tuleb jälgida, et auru hingates end ära ei põletataks. «Seetõttu soovitame pigem teha auru läbi inhalaatori. Kui kodus on lapsi, kes sageli põevad, on mõistlik see endale ka muretseda,» arvas Kalda.

Kartulikeeduaur teadaolevalt lihtsalt veeaurust mingit suuremat imet ei tee. «Komme hingata sisse kartuliauru on ilmselt tekkinud sellest, et Eesti inimene sööb põhitoidusena palju kartulit ja nii saab ühendada mitu asja korraga: end ravida kartuli keemisel tekkinud auruga ja pärast ka kõhtu täita,» pakkus professor.