Eestis on riiklikult korraldatud ravikindlustussüsteem, mis põhineb solidaarsusel.
Üheksa miljonit vastuvõttu aastas
Ravikindlustuse peamine eesmärk on katta kindlustatud inimeste ravikulud, lisaks kompenseeritakse ravikindlustuse rahast ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ning makstakse ajutise töövõimetuse, hambaravi jms hüvitisi.
Solidaarsus tähendab, et kõik kindlustatud saavad ühesugust arstiabi, vaatamata sellele, kas ja kui palju nad sotsiaalmaksu maksavad. Omavahel on solidaarsed vanad ja noored, vaesed ja rikkamad ning haigemad ja tervemad inimesed.
Ühine rahakott
Aeg-ajalt tekib inimestel küsimus, kas neil on isiklik ravikindlustuskonto, kuhu koguneb nende makstud sotsiaalmaksust raha, mida kasutatakse vaid nende ravimiseks. Tegelikult selliseid isiklikke kontosid kellelgi ei ole.
Töötajate makstud sotsiaalmaksust läheb 13% n-ö ühisesse ravikindlustuse rahakotti. Kiputaksegi unustama, et lisaks oma ravikindlustusele maksab töötav inimene ka nende eest, kes ravikindlustusmaksu ei maksa: lapsed ja pensionärid, töötud, väikelastega kodus olevad emad jt.
2012. aasta lõpus oli Eestis üle 1,2 miljoni kindlustatud isiku, mis moodustab umbes 96% elanikkonnast. Töötavaid kindlustatuid ehk neid, kelle palgast ravikindlustust rahastatakse, oli alla poole – ligikaudu 575 000.
Eesti ravikindlustussüsteemi iseloomustab see, et enim kasutavad teenuseid lapsed ja vanurid ehk need grupid, kes ise ravikindlustusmaksu ei maksa.
Ravikindlustusmaksu maksjad ehk töötajad kasutavad teenuseid suhteliselt vähe, kuid tulevikus, mil nad ise enam sotsiaalmaksu ei maksa, maksavad nende ravikulud kinni tulevased töötajad.
Haigekassa analüüsid näitavad, et lapse- ja pensionieas kasutab inimene teenuseid vähemalt kogu selle raha ulatuses, mis ta töötamise ajal ravikindlustusse panustas.
Millele raha kulub?
Eestis korraldab ravikindlustust haigekassa, mille põhiülesandeks on tasuda patsientidele osutatud arstiabi eest.
Eesti inimene käib aastas arsti juures keskmiselt 7,5 korda. Iga inimese kohta, kes arsti juures ei käi, leidub keegi, kes teeb seda 15 korda aastas. Aastas teevad arstid üle üheksa miljoni vastuvõtu.
Patsiendi ravi maksumus sõltub sellest, millise häda tõttu arstile pöörduti või millist teenust inimene sai. Ravi maksumus võib ulatuda paarist eurost sadade tuhandeteni. Pere- ja eriarstiabi eest tasumisele kulutab haigekassa lõviosa oma eelarvest – umbes 70 protsenti sellest.
Haigekassa tasub patsiendi ravi eest siis, kui seda pakub lepingupartner. Praeguseks on haigekassa sõlminud lepingud rohkem kui tuhande partneriga, sinna hulka kuuluvad ka perearstid.
Lepingute täitmist jälgitakse – kontrollitakse, kui pikad on ravijärjekorrad, kas pakutav ravi on kvaliteetne, kas teenuseid osutatakse kokkulepitud mahus jms. Samuti hoolitseb haigekassa tervishoiuteenuste hindade kujundamise ja kehtestamise ning tervishoiuteenuste loetelu koostamise eest.
Veel tasub haigekassa hooldusravi, soodusravimite ja meditsiiniseadmete eest, maksab ajutise töövõimetuse ja hambaravija ravimite hüvitisi ning tasub välisriigis Eesti patsientidele osutatud ravi eest.
Sellele kulub haigekassa eelarvest ülejäänud kolmandik. Aastas kompenseerib haigekassa üle seitsme miljoni soodusretsepti ja hüvitab üle 300 000 ajutise töövõimetuse lehe (haigus-, hooldus-, sünnitus- ja lapsenduslehed).
Haigekassa ülesanne on kaasa aidata ka ravistandardite ja -juhiste koostamisele, kontrollida raviteenuste kvaliteeti ja põhjendatust, teavitada ja nõustada patsiente. Lisaks tegeleb haigekassa haiguste ennetuse ja tervise edendamisega, korraldades teavituskampaaniaid ja rahastades terviseedendusprojekte, millele kulub alla ühe protsendi haigekassa eelarvest.