Al Mare hambakliiniku hambaarst Marek Vink rääkis ülemaailmsel suutervise päeval, et kaariesega võitlemiseks tuleks rõhuda pigem inimeste toitumisharjumuste muutmisele, mitte niivõrd remonditöödele.
Arst: hammaste tervishoius tuleb muuta mõtteviisi
Marek Vink pidas Eesti Hambaarstide Liidu korraldatud infopäeval loengu teemal «Jätame hambaarstid tööta!», milles keskendus ennetavate meetmete olulisusele hammaste tervishoius.
«Kuuleme iga päev müüti, et oleks mul raha, oleksid mul hambad korras. Hammaste tervishoid on pelgalt tervisekäitumise küsimus. Kõik inimesed on võimelised oma eluaja lõpuni elama enese hammastega. Loodus on selle nii sättinud,» rääkis ta.
Iga päev osutatakse Vingi sõnul patsientidele 99 protsendi ulatuses just restauratiivset ravi ehk plommimise ravi. Samas on tema hinnangul tegemata kõik muu alates sellest, millises keskkonnas lapsi maast madalast kasvatatakse. «Kui me koolipuhvetis neile Coca-Colat ja krõpsusid pakume või kooli limonaadiautomaadi paigaldame – see on keskkond, mida me saame mõjutada, et tervis korras püsiks,» lausus ta.
«Oleme harjunud käima hambaid parandamas. See mõtteviis on iseenesest vildakas: hambaid ei pea parandama, hambad püsivad korras nagu püsib ka muu tervis,» arvas Vink ja kinnitas, et hammaste tervist on üsna lihtne kontrolli all hoida.
«Mõtteviisi muutmine algab siit ülevalt. Mina püüangi muuta mõtteviisi, justkui oleks hambaarsti vaja. Inimese enda terviseteadlikkus on massiivselt tähtis osa kogu kaariese kontrolli all hoidmisel,» korrutas ta.
Ennetav ravi tähendab Vingi sõnul seda, et suhu ei panda mitte n-ö täidist, vaid võetakse haigus kontrolli alla ja suunatakse kaariese kahjustused algstaadiumis paranemise poole. «Me ei ole remondimehed, nõudke arsti käest arstikunsti, et välja selgitataks haiguse põhjus,» rõhutas ta.
Vink toonitas, et kaaries ei ole mitte kuri saatus, mis meid tabab, vaid mitme teguri koostoime tagajärjel nakkav haigus. Kaariesekahjustuse tekkimiseks peab olema vähemalt kolm tegurit: vastuvõtlik hambakude, katumikroobid ja toitumisharjumused, mis ei ole hambasõbralikud.
«Kui suudame võtta kas või ühe nendest teguritest kontrolli alla, siis hambasse auku ei teki,» ütles ta. Tegelikult on ainult ennetava ehk profülaktilise ravi võtetega Vingi kinnitusel võimalik erinevate sotsiaalsete rühmade ja haridustasemega inimesteni ühtemoodi kohale jõuda.
Vingi sõnul on Hambaarstide liidu eesmärk, et aastaks 2020 oleks 12-aastasel lapsel keskmiselt ainult 1,5 kaariesekahjustusega hammast. Hetkel on see number 2,7 ja 3 vahel, Lõuna-Eestis tõenäoliselt rohkem, Põhja-Eestis vähem. «Kui rääkida hambaravist, siis meie poliitikud on otsustanud, et selle maksumus jääb patsiendi kanda,» lausus ta ja imestas, miks peaks hambaarst erinevalt ülejäänud arstiteenustest tasuline olema.
Vingi sõnul tuleb hambasõbralikus toitumises leida tasakaal demineraliseerimise ja remineraliseerimise vahel. Kui keskkond on suus happeline, lahustuvad mineraalid hambast välja ja hambasse tekib kaariesekahjustus. Kui keskkond suus neutraliseerub ja läheb aluseliseks, lähevad ka mineraalid sinna tagasi.
Rusikareegel on Vingi hinnangul see, et me peame toidukordade vahel vähemalt kolmetunniseid pause pidama, et süljemineraalid tekkinud kahjustuse parandavad. «Kui me seda tasakaalu rikume, tekibki hambasse auk,» ütles ta.
Inimesed kipuvad Vingi sõnul arvama, et hammaste pesemine hoiab nad aukudeta, aga see on järjekordne müüt. «See ei pea paika. Hammaste pesemine ei mõjuta suus elavate mikroobide iseloomu, vaid on kasulik hoopis teistel põhjustel, näiteks igemehaiguste vastu,» sõnas ta.
Selleks, et teadlikkust tõsta, on Vingi sõnul Suuhügienistide liit mitmete teiste liitude toel töötanud välja vastavad multifilmid ja suhkrukella värvimise raamatud, millega tänavu mööda lasteaedu ja algkoole minnakse lapsi ja ka nende õpetajaid harima. Suhkrukell õpetab lapsele, et tema hambad püsivad terved, kui ta peab söögikordade vahel pause.