Kunagise haiglareformi ideoloogi Toomas Vilosiuse sõnul on täna avalikuks tulnud 16-aastase nooruki traagiline surm üliharuldane juhtum, mille diagnoosimine oleks ka suurhaigla arstidele raskusi valmistanud.
Vilosius: nooruk oleks ka suurhaiglast esmalt koju saadetud
21. märts 2013, 12:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tegemist on tõesti üliharuldase juhtumiga. Tähendab, haigus ei ole haruldane, aga niisuguses eas, 16-aastase inimese puhul on see üliharuldane. Telefoni teel ei oska ju tulemust hinnata, aga ma arvan, et kui selle peale oleks tuldud, oleks seda põhimõtteliselt mingisuguses haiguse faasis saanud prognoosida. Ütleme nii, et tegelikult Raplas selle peale lihtsalt ei tuldud,» rääkis ise aastaid kirurgina töötanud Vilosius.
Küsimusele, kas tegemata haiglareformi tõttu võib juhtuda, et maakonnahaiglatesse jäävad vähese praktilise kogemusega arstid, kes haruldaste juhtumitega piisavalt kokku ei puutu, vastas Vilosius nii: «Kui Te tahate ausat vastust, siis rääkides nüüd nendest väikestest kohtadest, ma mõtlen Rapla, Haapsalu, Paide – need on kõik mehitatud tegelikult Tallinna kirurgidega, kes käivad seal valveid tegemas. Need n-ö kohalikud kirurgid on väga sageli juba ajalugu.»
Seega käivad Vilosiuse sõnul Tallinna arstid näiteks Põhja-Eestis valveid tegemas jne. Seesugune arstide liikumine haiglate vahel on tema hinnangul täiesti tavaline. «Ma mäletan, et puutusin sellega esimest korda kokku 80ndate lõpus Soomes ja imestasin toona väga, et selline asi toimub ja nüüd toimub see suuresti ka Eestimaal. Ega meil neid arste ei jätku ja see on ju ka lisaraha ja teenistus arstide jaoks. Tegelikult käiakse niisuguseid valveid seal Raplas suuresti ikkagi Tallinnast tegemas.»
Ta jätkas: «Ütleme, et kui haiglareform oleks läbiviidud, siis ega Raplast poleks kunagi kadunud kirurgia ja kirurg. Ta kaob ainult erakorralise kirurgina ehk siis öösel ei pruugi olla kirurgi majas.»
Aastatetagune plaanitud haiglareform poleks Vilosiuse sõnul sellises olukorras suurt midagi muutnud – Rapla haiglasse oleks jäänud täpselt sama aparatuur ning eeldatavasti teeksid valveid ka samad arstid. «Küsimus on selles, et kaoks ära ööpäevaringne valve, mida praegu teostab Raplas igal öösel neli arsti.»
«Ma arvan, et Rapla haigla uurimisvõimaluste juures oleks võinud ja pidanud tekkima tegelikult kahtlus sellele diagnoosile. Täpselt samad aparaadid, millega seda diagnoositi lastehaiglas, on ka Raplas olemas,» tõdes ta.
Vilosiuse arvates polnud poisi pöördumises midagi erakordset – ta pöördus arsti juurde ise päevasel ajal. «Haiglareformiga ei saaks seda poissi kuidagi päästa, isegi kui see oleks läbiviidud, poleks see tema juhtumit kuidagi puudutanud.»
Vilosius usub, et oleks üsna tõenäoline, et 16-aastane poiss oleks ka Tallinna lastehaiglast esimesel korral koju saadetud. «Aga ma arvan, et Tallinnas oleks tõenäoliselt selle peale tuldud küll nüüd kiiremini kui üks nädal seal Raplas. Seda ma usun küll.»
Teisalt nentis Vilosius, et lastehaigla jaoks oleks juhtum olnud igal juhul haruldane ja ka nemad poleks vajalikku operatsiooni läbi viinud. «Kui sellele oleks n-ö jälile saadud varem, siis on vaja vältimatult opereerida ja seda poleks kindlasti tehtud lastehaiglas. Oleks tehtud seda ühes kahest kohast: kas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis.»