Mitmed ettevõtted annavad garantii kohta puudulikku teavet

Tarbijakaitseameti korraldas mullu ümarlaua "Pretensiooni esitamise õigus ja garantii". Foto: Peeter Langovits

Tarbijakaitseameti ametnikud on tänavu juhtinud 11 ettevõtte tähelepanu puudustele nende müüdavate toodete garantiitingimustes.

Üks garantiitingimuste analüüsimisel ilmnenud peamisi puudusi oli see, et kaupleja antav info müügigarantii põhisisu kohta on ebapiisav, teatab tarbijakaitseamet.

Garantiitingimustes peab olema kirjas müügigarantii andja nimi ja aadress ning isik, kelle poole garantiist tulenevate õiguste kasutamiseks tuleb pöörduda. Samuti peab olema kirjas, millised õigused garantii tarbijale annab, garantiist tulenevate õiguste kasutamise kord, garantii tähtaeg ja kehtivusala. Tingimustest peab ka selguma, et lisaks garantiist tulenevatele õigustele on tarbijal ka muud seadusest tulenevad õigused.

Teise olulise puudusena ei selgunud garantiitingimustest, mille poolest on antav garantii seaduses sätestatust soodsam.

Pärast tarbijakaitseameti sekkumist on osa kauplejaid toodete garantiitingimusi muutnud või täiendanud. Osal juhtudel on kauplejad kaubale garantii andmisest loobunud, kuna pole suutnud garantii soodsamat seisundit selgitada.

Müügigarantii on kaupleja või tootja vabatahtlik lubadus pakkuda tarbijale teatud ajaperioodil soodsamaid tingimusi, kui annab seadusest tulenev kaheaastane kaebuse esitamise õigus.

Pretensiooni esitamise perioodi jooksul on tarbijal õigus puudusega kauba korral nõuda toote tasuta remonti, selle asendamist uue kaubaga või tootest loobuda, kui müüjal pole võimalik kaupa parandada või asendada. Garantiiga peab aga müüja pakkuma tarbijale suuremaid õigusi kui eeltoodud õigused, näiteks asendustoodet garantiiremondi ajaks, ööpäevaringset klienditeenindust vms.

Tarbijal on õigus ise valida, kas ta soovib kasutada garantiid või kaebuse esitamise õigust.