Ema usub soolakambri võimesse

Piret Lakson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaisa Lindus käib sageli Keila tervisekeskuse soolakambris lõõgastumas.
Kaisa Lindus käib sageli Keila tervisekeskuse soolakambris lõõgastumas. Foto: Andres Haabu / Postimees

Keila elanik Kaisa Lindus käib profülaktika mõttes enda ja tütrekese tervist soolakambris turgutamas nüüd juba viiendat aastat. Ta usub, et tänu soolakambrile tema last haigused ei kimbuta.

Kuuekohalise kambri põrand, seinad ja lagi on kaetud paksu valge soolakihiga. Küllalt jahedas soolatoas kostab soolaveski vaikne sumin.

Ruumi pihustatakse pidevalt tavalise keedusoola udu ehk soola-aerosooli. Kuna koopataolises soolakambris langeb kõigele imepeen kiht soola, on soovitatav end tekiga katta.

Sellises kambrikeses käivad inimesed, kes loodavad leevendust pikaleveninud kuluga haigustele, ent käiakse ka lihtsalt profülaktika mõttes.

Õhus lendleva soolatolmu sissehingamisel soolast maitset suhu ei teki. Ja ka paremat enesetunnet ei saa, küll aga on ninas tunda õrna pakitsust.

Ent ega üks seanss pidavatki väga mõjuma. Selleks et soola raviomadused ilmneksid, tuleb kambris viibida pikemat aega, olenevalt haigusest vähemalt 10–25 pooletunnist seanssi.

Viieaastase tüdruku ema Kaisa Lindus avastas soolakambri võlud siis, kui tütar oli vaid pooleaastane. Sellest ajast peale mängivad talvised soolakambrikuurid mõlema elus tähtsat rolli.

«Ühel korral lõi lapsel nohu põskkoopasse, kuid muidu on ta väga terve tüdruk,» rääkis treeneriametit pidav Lindus. «Seega usun, et ennetamise mõttes on soolaravi väga hea, ka lapsele meeldib,» lisas ta. Samal ajal kui täiskasvanud rahustava muusika saatel lamamistoolidel lõõgastuvad, mängivad lapsed mänguasjadega.

«Ise käin siin vahel niisama õhtuti lõõgastumas. Sulen silmad, ja oh kui hea see on!» tunnistas Lindus. Ta on tähele pannud, et sool leevendab ta tolmuallergiat.

Keila tervisekeskuse teenindusjuhi Kadri Tomera sõnul on soolateraapia hea viirushaiguste ennetamiseks nii täiskasvanutele kui ka lastele ning leevendust pakub see hingamisteede haiguste ja nahaprobleemide käes vaevlejatele.

«Siin käiakse tihti koos lastega, sest lapsed on viirustele vastuvõtlikumad ning põevad tihti ülemiste hingamisteede põletikke,» rääkis Tomera.

Tema sõnul ütleb nii mõnigi soolakuuri läbinu, et ei jää enam nii kergesti haigeks. Imepeen sool hävitab limaskestadel olevad patogeensed bakterid ja seened, tugevdades samas limaskestadega seotud immuunsüsteemi.

Tervisekeskuse soolakamber on Keilas ainuke, kuid sellegipoolest käib siin vähe inimesi. On neid, kes tunnevad soolatoa vastu huvi haiguste ennetajana, kuid ka neid, keda on suunanud perearst, kopsuarst, taastusraviarst, lastearst või kõrvaarst.

Tomera sõnul suunavad arstid inimesi soolakambriravile haruharva.

Ent omal käel soolakambris käimine nõuab paksu rahakotti, sest ainuüksi üks 20-minutiline protseduur maksab Keila tervisekeskuses neli, 40-minutiline protseduur aga kuus eurot.

Soolakambri kasutamisel vanusepiiri ei ole, küll aga tehakse väikestele lastele lühemaid seansse nõrgema soola­uduga. Soolaravi mõjub inimestele väga erinevalt – üks tunneb muutust juba paari korra järel, teine ei taju mingisugust erinevust ka kümne korra järel või tunneb seda mitu nädalat hiljem.

Ravikuuri alguses võib köha või nohu koguni võimenduda, kuid see näitavat seda, et organism reageerib hästi ning ravil tuleb lõpuni käia.

Soolakambri jaoks kuiv soola-aerosool saadakse soolageneraatori abil, kus sool peenestatakse 14 000 – 20 000 pööret minutis tegeva soolaveski abil. Kambris hoitakse kuiva kliimat, suhteline niiskus jääb 50–60 protsendi piiresse.

Soolakambrid on olemas paljudes Eesti spaades ja tervisekeskustes. Tallinnas, Elvas ja Võrumaal saab käia soolakookonis, mis on olemuselt ühe inimese soolakamber.

Soolakamber ka lasteaias

Soolaravil on oluline roll ka puuetega laste rehabilitatsioonis. Eestis saavad sellest abi Käo ja Haraka keskuse ning lasteaia Õunakese puuetega lapsed.

«Võrreldes tervete lastega esineb erivajadustega lastel tihedamini hingamisteede haigusi,» tõdes Õunakese kasvataja Marju Nurk. «Meil on palju nõrga immuunsüsteemiga lapsi, kes soolakambrist abi saavad,» lausus Nurk. Õunakeses tehakse profülaktika eesmärgil üks ravikuur kevadel ja teine sügisel. Lasteaeda toetab Tallinna Vesi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles