/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2013/03/28/1662216t1h3561.jpg)
Arstide kinnitusel on Eesti inimesed kinni jäänud nõukogude aega ning kiirabi kutsutakse kohale vererõhunumbri, mitte tegelike kaebuste tõttu.
Arstid: kiirabi ei kutsuta mitte valu, vaid vererõhunumbri pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Patsiendid kasutavad hüpertoonia (kõrgenenud vererõhk – toim) kohta valet paradigmat, mis on tulnud nõukogude ajast - probleem on konkreetne vererõhunumber, mitte kaebus, mille kõrgenenud vererõhk tekitab,» rääkis Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Vassili Novak haiglate vahelisel konverentsil «Õpitud abitus». Novaki sõnul tunnistavad pooled selle hädaga abi otsinud inimesed talle, et kui kõrge vererõhu number kõrvale jätta, siis tegelikke kaebusi neil ei ole.
«Juba ammu on kiirabi kutsumise põhjuseks mitte enam kaebus, vaid konkreetne vererõhunumber, näiteks mul on vererõhk 200/100,» rääkis samal üritusel Tallinna Kiirabi arst Riina Räni.
Kuna selliseid väljakutseid on väga palju, siis uuriti Tallinna Kiirabis 400 inimest, kelle selle murega kiirabi poole pöördusid. Veerand neist kurtsid lihtsalt kõrge vererõhu näitaja üle, muid kaebusi neil ei olnud.
82 protsendil oli vererõhuravim võetud, aga neil puudus tegevusjuhis, mida teha siis, kui nende põhiravimi võtmise ajal vererõhk veidi kõrgemaks läheb. «Neile ei olnud kirjutatud n-ö avariiravimit,» sõnas Räni.
89 protsenti vererõhu tõttu kiirabi välja kutsunud inimestest vajas haiglaravi. Räni sõnul on kiirabi põhjendatud hüpertoonilise kriisi korral, aga kui vererõhk on lihtsalt kõrgem, siis tuleb seda kahe päeva jooksul langetada, mitte püüda seda «kiirete nõksudega alla võtta».