:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2013/01/16/1526160t1h5582.jpg)
Sotsiaalminister Taavi Rõivas rääkis, et pooldab mentooliga sigarettide keelustamist, kuna eesmärk, et noored vähem suitsetaksid on Eesti seisukohalt olulisem kui risk, et maitsestatud sigarette hakatakse müüma illegaalsel turul.
Rõivas: noorte tervis on olulisem kui salatururisk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tubakatootjad on seisukohal, et mentooliga sigarettide keelustamine võib kaasa tuua selle, et maitsestatud sigarettidega äritsemine kolib nö. põranda alla. Seega suureneb illegaalse turu maht.
«Tubakatootjatel ja rahvatervise eest seisjatel ongi vastandlikud huvid. Sotsiaalministril ongi erinevad huvid tubakatootjatest,» rääkis sotsiaalminister Taavi Rõivas.
Tema kinnitusel on illegaalse turu risk nagunii täna Eestis olemas, kuna aktsiisimäärad Eestis ja Venemaal on väga erinevad. «Kuna Eesti asub märksa odavama aktsiisiga riigi kõrval, siis see koheselt suurendab salatururiski,» rääkis Rõivas. «Mul ei ole andmeid, et salaturu osakaalu mentooliga sigarettide keelamine väga oluliselt saaks mõjutada,» lisas ta.
Ehkki Rõivas leiab, et võitlus salaturuga on Eesti riigi ühine huvi, peab ta olulisemaks seda, et noored vähem suitsetaksid. «Eesmärk, et noored vähem suitsetaks on Eesti seisukohast olulisem. Salatururisk on tubaka puhul igal juhul.»
Radikaalseid samme nõudev probleem
«Lapsed ja naised eelistavad mentooliga sigarette. Kui suitsu negatiivsed maitseomadused on mentooli abil rohkem peidetud, siis see tekitab vähem vastikustunnet alustavatele suitsetajatele,» rääkis Rõivas.
Samas tõdes Rõivas, et mentooliga sigarette võiks võrrelda kaudselt lahja alkoholisisaldusega jookidega. Kas tuleks siis ära keelustada ka näiteks siidrid?
«Alkoholitoodete keelamine on üksjagu keeruline kui mitte võimatu,» ütles Rõivas. Tema hinnangul on ka muid võimalusi, kuidas muuta alkohol lastele raskesti kättesaadavaks.
«Oleme sotsiaalministeeriumis seda meelt, et kuna suitsetamine kahjustab niivõrd olulisel määral nii suitsetajat kui ka teiste tervist, siis on see probleem, kus tuleb võtta ette radikaalseid samme,» rääkis Rõivas.
Rõivase kinnitusel on sotsiaalministeerium teinud Euroopa Komisjoni tubakadirektiivi eelnõu arutamisel koostööd nii rahandusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga kui ka justiitsministeeriumiga. Samuti ka kaubandus-tööstuskoja kui ka kaupmeeste liiduga.
«Tegeleme paralleelselt kahe protsessiga – lisaks direktiivi osas seisukohtade kujundamisele arutame ka Eesti rohelist tubakaraamatut,» selgitas ta.
Näiteks on sotsiaalministeerium teinud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning justiitsministeeriumiga kompromissi – Eesti seisukoht tubakadirektiivile on, et kasutusele võetavad pilthoiatused ei tohi tekitada olukorda, kus erinevate tootjate kaubad on omavahel eristamatud. «Me oleme nõus, et pilthoiatus tuleb, aga see ei tohi pakendil olevat infot ära varjata,» rääkis ta.
Praegu kehtiv tubakadirektiiv näeb ette, et tekstihoiatus peab üldjuhul katma 30 protsenti tubakatoote tarbijapakendi välispinnast. Uus direktiivi eelnõu näeb ette, et tekstihoiatus peab olema kombineeritud pilthoiatusega ning sellise hoiatuse suurus peab olema vähemat 75 protsenti pakendi välispinnast.
Rõivase sõnul on nii suure hoiatuspildiga oht, et pakendil jääb ruumi väheks, mistõttu ei paista välja näiteks sigareti mark. «Seda on välja toonud nii majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kui ka justiitsministeerium.»
Valitsus kinnitas täna Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta eelnõu suhtes.