/nginx/o/2013/01/09/1516156t1hee34.jpg)
Eesti Patsientide Nõukoda peab vajalikuks, et ööpäevaringse günekoloogia ja kirurgia valvekorra kaotamise korral väikehaiglates suurendataks oluliselt kiirabi võimekust ja professionaalsust väljakutsetele reageerimisel.
Patsientide nõukoda: inimesed ei lähe arsti juurde ajaviitmise pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«On ilmselge, et nimetatud haiglavõrgu arengukava muudatuse tulemusena kiirabi väljakutsed sagenevad. Samuti tõuseb nimetatud tervishoiukorralduse muudatuse tagajärjel kiirabiautode logistilise asukoha parandamise ning arstidega komplekteeritud kiirabi brigaadide ja kiirabiautode arvu suurendamise vajadus,» teatas nõukoda.
Patsientide nõukoda on seisukohal, et tegelikult ei tule tervishoiuteenuse osutajatel ning otsustajatel karta inimese haiglasse pöördumisel mitte üle-, vaid alareageerimist, meenutades selle aasta alguses EMO külastanud patsientide arvu olulise kasvu üle kaasnenud põhjendamatut kriitikat patsiendi aadressil.
«Reeglina ei lähe inimesed tervishoiuasutusse lihtsalt ajaviitmise pärast. Raviasutusse pöördumisel võib olla erinevaid põhjuseid, kuid riigi ega tavakodaniku seisukohast ei saa olla midagi paremat kui kiiresti mööduv terviseprobleem või õigeaegselt avastatud raske haigus,» märkis nõukoda. «Kuidas on seda võimalik aga saavutada ilma vajalikke uuringuid teostamata, on ravikvaliteeti silmas pidades arusaamatu.»
Patsientide nõukoda leiab, et üheks EMO visiitide arvu plahvatusliku kasvu põhjuseks võisid olla ühelt poolt nii käesoleval aastal jõustunud seadusmuudatustega kaasnenud eriarsti juurdepääsu piirangute mõjude puudulik analüüs, kui üha kasvavad järjekorrad eriarstile.
«Seetõttu tuleb igasuguste kärpimiste ja optimeerimistega olla ettevaatlik ning eelnevalt põhjalikult analüüsida ka nendega kaasnevaid reaalseid võimalikke muutusi ja tagajärgi nii tervishoiu korraldusele, kui patsientide tervisele tervikuna. Vastasel korral võivad nimetatud tervishoiusüsteemis tehtavad muudatused nii ravikindlustuse eelarvele, kui patsientidele kasu asemel hoopis kahju tuua.»
«Eeltoodu kohaselt leiame, et 2013.a. märtsi alguses ajakirjanduses avaldatud Tallinna haiglate poolne kokkulepe esmase diagnoosi delegeerimisel tiraaziõele ei taga ravikvaliteeti ega võimalda vältida surma või püsiva tervisekahjustuse saabumist patsiendile. Seetõttu leiame, et haiglate kokkuleppe tasandil ei saa kehtestada patsientidele osutatavale tervishoiuteenusele madalamaid kvaliteedistandardeid, kui on ette nähtud seadusandluses ning põhiseaduses,» leidis nõukoda.