Hoolekandeteenused: viimastel aastatel on olnud paar seksuaalse ärakasutamise juhtumit

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Elmo Riig / Sakala

AS Hoolekandeteenused tõrjub tänases Õhtulehes avaldatud väiteid, nagu toimuks hooldekodudes massiline vaimupuudega naiste seksuaalne ärakasutamine – selliseid juhtumeid on viimasel viiel aastal olnud paar, kinnitab firma.

«Viimase viie aasta jooksul on AS Hoolekandeteenused enam kui paarikümnes teenuseüksuses, kus on teenusel üle 2000 psüühilise erivajadusega inimese, olnud paar seksuaalse ärakasutamise juhtumit,» ütles ettevõtte teenuste direktor Liina Lanno Postimehele. Ta kinnitas, et neist on teavitatud kohe ka politseid ning politsei ja kohus on juhtumeid menetlenud.

«Seega saame kindlalt väita, et seksuaalsed ärakasutamised meie hooldekodudes on erandjuhtumid,» ütles Lanno.

Abordijuhtumeid on olnud mõned

«Selle aja jooksul on ümbruskaudne elanik olnud seotud juhtumiga ühel korral ning talle on määratud reaalne vanglakaristus,» vastas Lanno küsimusele, kui sageli on ründajateks kohalikud elanikud väljaspoolt hooldekodu.

Tema sõnul ei vasta tõele ka Õhtulehes avaldatud väide, nagu käiksid hooldekodude naispatsiendid sageli aborti tegemas. «Samavõrra on täiesti vale väide massilistest abortidest. Meie kodudes saame siinkohal rääkida mõnest juhtumist, kus rasedus on katkestatud. Need juhtumid ei ole olnud seotud väärkohtlemisega,» rääkis ta.

Lanno kinnitas, et seksuaalharidus on Hoolekandeteenuste hooldekodudes osa ühiskonnas toimetuleku õpetusest, millega tegeletakse igapäevaselt. «Seksuaaltervise teema olulisust meie kodudes peaks väljendama ka see, et aastatel 2010-2011 läbisid pooled meie klienditöötajad (343 inimest) 2-päevase seksuaalsuse teemalise koolituse. Kui seksuaalse arengu ja väärkohtlemise teema on aine, mida antakse 8-12 tunni ulatuses tavapärases tegevusjuhendajate baaskoolituses, siis meie jaoks on väga oluline, et igas kodus oleks kindlasti osa personalist suuremate teadmiste ning oskustega,» rääkis Lanno.

Ta lisas, et sageli ei piirdu nõustamine kliendi ja tema tugiisikuga, vaid erivajadusega inimese seksuaalsuse teemal on olnud vaja harida ka kliendi lähedasi ning perekonnaliikmeid. «Meie teenuseüksustes on kättesaadavad rasestumisvastased vahendid, regulaarselt külastatakse eriarste,» ütles Lanno.

Steriliseerimise üle otsustab kohus

Õhtulehes kurtis vaimupuudega tütre ema ka selle üle, et tema tuttavatel ei lubatud oma hooldekodus elavat tütart steriliseerida. Lanno viitas, et Eestis reguleerib steriliseerimist «Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus», mis ütleb, et teovõimetu inimese puhul on võimalik eestkostjal taotleda isiku steriliseerimist. «Teovõimetu kliendi steriliseerimise otsustab kohus,» sõnas ta.

Mis puutub rasedusse, siis hooldekodus teenusel viibival inimesel on õigus ise otsustada, kas ta soovib sünnitada või raseduse katkestada, jätkas Lanno. «Teovõimetu isiku puhul võib raseduse katkestada eestkostja nõusolekul ja isiku soovil. Kui teovõimetu isik ei ole raseduse katkestamisega nõus või ei suuda tahet avaldada või kui eestkostja raseduse katkestamisega ei nõustu, võib raseduse katkestada üksnes kohtu loal,» märkis ta.

Õhtulehega rääkinud naine pakkus välja, et hooldekodude elanikke kaitseks ligitikkuvate kohalike eest see, kui hoonete ümber aiad ehitataks. Lanno seda lähenemist ei poolda. «Hooldekodus viibib inimene teenusel vabatahtlikult, välja arvatud juhul, kui ta on teenusele suunatud kohtumääruse alusel. Kuigi keegi arvab, et hooldekodude elanike liikumisvabaduse piiramine hoiab ära väärkohtlemist, kas siis arvame, et ka laste ja eakate paigutamine aedade taha hoiab ära võimalikke õnnetusi nendega?» küsis ta.

«Meie soov on liikuda oma teenusekohtadega vastupidi kogukondadesse, et kaoks ära võõristus ja hooldekodu elanikke koheldaks inimestena, kellel on teiste ühiskonnaliikmetega võrdsed õigused. Teeme tööd selle nimel, et iga inimene, kellele meie teenust pakume, saaks tunda end hooldekodus elades turvaliselt ning avatud suhtlemine kogukonnaga meie hinnangul seda turvalisust tõstab, mitte ei vähenda,» rääkis Lanno.

Tänases Õhtulehes kurtis aastakümneid vaimupuudega tütart kasvatanud naine, et Eesti hooldekodudes toimub naispatsientide seksuaalne ärakasutamine ja levinud on abordi tegemine.

Sotsiaalministeeriumi kommentaar

Aleksander Ljudvig, ministeeriumi sotsiaalala asekantsler:

Seksuaalne ärakasutamine on isikuvastane kuritegu, millest tuleb kindlasti teavitada politseid. Kaebuste korral on võimalik pöörduda sotsiaalkindlustusameti poole, mis teostab riiklikku järelevalvet selle üle, kas teenuse osutajad täidavad seadusega kehtestatud nõudeid.

Viimaste nädalate jooksul on sotsiaalkindlustusamet algatanud erihooldekodusid puudutavad järelvalvemenetlused (Meegomäe ja Võisiku), mille tulemused esitatakse ministeeriumile juba selle kuu esimeses pooles. Kindlasti aitavad ka need tulemused analüüsida, kas on vaja võtta kasutusele täiendavaid meetmeid teenusel viibivate inimeste turvalisuse tagamiseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles