Lesk süüdistab kiirabibrigaadi oma mehe surmas

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitte kõigis kiirabibrigaadides ei sõida kaasa arstid.
Mitte kõigis kiirabibrigaadides ei sõida kaasa arstid. Foto: Elmo Riig / Sakala

Mullu sügisel surnud Kiviõli elaniku Anatoli  lesk on veendunud, et kui esimene kiirabibrigaad oleks mehe haiglasse viinud, oleks ta kaasa elus. Kahjuks viis mehe haiglasse alles teine kiirabibrigaad.

Kui mitu aastat vähiga võidelnud 60-aastane Anatoli mullu 5. septembril pärast järjekordset keemiaravi  pealinnast koju Kiviõlisse tuli, siis tundis ta end õhtul halvasti, kirjutab MK-Estonija. Järgmisel hommikul hakkas tal halb ning pere kutsus kiirabi. Väljakutse peale saabus kohale brigaad, mida juhtis velsker Erika S., mehele tehti vereanalüüs ja öeldi, et temaga on kõik korras. Lähedased ütlesid meedikutele, et mõne aasta eest oli mehel mikroinsult. Meest haiglasse ei viidud ning seda põhjendati sellega, et pole kedagi, kes teda autosse viiks.

Murelikud lähedased helistasid uuesti kiirabisse ning järgmine brigaad viis mehe haiglasse. Kahe tunni pärast öeldi perele, et mehel oli insult ning ta langes koomasse. Paar päeva hiljem mees suri teadvusele tulemata. Pärast lahkamist öeldi perele, et vähk oli peaaegu võidetud. Lesk on veendunud, et kui mees oleks kohe viidud haiglasse, oleks ta siiani elus.

Pere pöördus ravikvaliteedi komisjoni poole, mis leidis, et velsker käitus õigesti. Nii arvab ka Ida-Viru keskhaigla kiirabi peaarst Maksim Kabanov.

«Velsker mitte ei keeldunud meest haiglasse viimast, aga ei leidnud selleks põhjust. Patsient ei olnud raskes seisus ja kõik tema näidud olid normis, enesetunne paranes ja tal endal mingeid kaebusi ei olnud. Meditsiinilise hinnangu patsiendile annab ikkagi velsker, aga mitte kõrvalseisjad,» rääkis Kabanov. «Sümptom «ei suuda tõusta» ei käi tänapäeva standardite kohaselt raske seisundi alla,» lisas ta.

Patsientideühingu Radiks juht Ludmilla Luukas-Anton, kes ise on olnud 13 aastat kiirabis tööl, leidis asjaga tutvudes, et ilmselt kiirabikõne vastuvõtnud häirekeskus ei järginud väljakutse korda. Teadvusekaotus oleks pidanud kajastuma väljakutse dokumentides ning kuna see on kõrge ohumärk, siis välja oleks tulnud saata mitte velskri-, vaid arstibrigaad. Arstibrigaadi väljakutse aga on märksa kallim kui velskri oma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles