/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
/nginx/o/2009/03/31/156486t1ha074.jpg)
Puugihaiguste esinemise kasvu põhjuseks on nii soojad talved, varasemast enam jäätmaid, haigustekitajate peremeesloomade arvukuse tõus kui ka kevadine kulupõletamise keeld.
Puuknakkuste levikut kiirendab soe talv ja kulupõletamise keeld
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 2008. aastal kasvas puukborrelioosi haigestumine Eestis 2007. aastaga võrreldes kaks korda, siis tänavu esimese nelja kuuga on registreeritud veelgi rohkem uusi borrelioosijuhte kui mullu samal ajal.
Tervisekaitseinspektsiooni epideemioloogia peaspetsialist Jevgenia Epštein rääkis tänasel pressikonverentsil, et puukborrelioosi registreeritakse Eestis alles alates 1991. aastast. Esimesel aastal registreeriti 42 haigusjuhtu, tänaseks on kasv olnud 34-kordne: 2008. aatal registreeriti juba 1423 haigestunut.
Tänavu nelja esimese kuuga on aga registreeritud juba 169 uut haigusjuhtu, mis annab alust arvata, et haigustekitajaid edasi kandvaid puuke ei ole jäänud vähemaks, seega peaksid inimesed olema väga hoolikad.
«Eesti on üks neid Euroopa regioone, kus on puugid levinud piltlikult öeldes üle terve riigi terriootooriumi,» rääkis tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.
Kui veel paarkümmend aastat tagasi sai tema sõnul rääkida, et kaks põhilist puugiliiki Eestis - laanepuuk ja võsapuuk - on oma territooriumi võrdväärselt ära jagandud, siis tänaseks on need kaks puugiliiki üle Eesti levinud.
«Ja selle tõttu on ka puugihaiguste tähtsus võrratult tõusnud arvestades sellega, et seda on soodustanud ka haigustekitajate loodusperemeeste arvukuse tõus,» rääkis Kutsar.
Puugihaiguste tekitajate looduslikeks peremeesteks on Eesti oludes Kutsari sõnul põhiliselt närilised ja mitmesugused ulukid, kelle arvukus on suurenenud. «Lisandunud on keskkonnapoolsed soodustavad tegurid, nagu näiteks põllumajandusmaade väljalülitamine kultiveerimisest, võsastunud alade suurenemine,» märkis ta.
Puuknakkuste levikule aitab Kutsari sõnul kaasa ka puukide bioloogiliselt aktiivse perioodi pikemine ehk soojad talved, samuti ka kevadine kulupõletamise keeld - kui kulupõletamine oli lubatud, hävisid koos kuluga paljud puugid.
«Lisandunud on ka inimeste huvi liikumise vastu looduses, siseturism on meil Eestis oluliselt suurenenud,» tõi Kutsar välja veel ühe puuknakkustesse haigestumise tõusu põhjuse.
Kui puukide nakatatavus puukentsefaliidi viirusega on Eestis aastate jooksul kõikunud 1-14 protsendini, siis puukide nakatatavus puukborrelioosi tekitajaga on 9 korda suurem ja kõigub kuskil 15-ja 25 protsendi vahel, rääkis epidemioloogianõunik.
«See tähendab inimesele seda, et oht kokku puutuda nakatatud puugiga on küllalt suur,» lisas Kutsar.