/nginx/o/2009/05/14/179070t1ha613.jpg)
Tervisekaitseinspektsioon soovitab puuknakkuste ennetamiseks looduses liikudes ettevaatusabinõud tarvitusele võtta ning entsefaliidi vastu end ka vaktsineerida. Kui puukborrelioosi vastast vaktsiini praegu veel pole, siis tulevikus võib sellelegi loota.
Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar rääkis tänasel pressikonverentsil, et kuna Eestis on oht nakatunud puugiga kokku puutuda väga suur, on äärmiselt oluline end puuknakkuste eest kaitsa.
Paraku on vaktsiin praegu olemas vaid puukentsefaliidi, kuid mitte -borrelioosi vastu. Samas on ka puukentsefaliidi vastane vaktsiin üpris kulukas, sest sellele pole riiklikult mingeid soodustusi. Erandiks on Kutsari sõnul ainult need tööalad, kus inimesel on töö käigus suur tõenäosus nakatunud puukidega kokkupuutumiseks - seal peab vaktsineerimine toimuma tööandja kulul.
Kutsar märkis, et tervisekaitse andmetel on inimeste teadlikkus vaktsineerimise vajalikkuse kohta viimase kümne aasta jooksul kasvanud, kuid hõlmatus puukentsefaliidi vastase vaktsineerimisega on meil üks madalamaid Euroopas: ühelt poole selle kalliduse tõttu, teiselt poole ka teadmatuse tõttu.
Borrelioosi vaktsiinile on lootust
«Maailmas on juba üks kord kasutatud puukborrelioosi vaktsiini - see oli Ameerika Ühendriikides ja Kanadas aastatel 1998-1999,» rääkis Kutsar.
Puukborrelioosi haigustekitaja tehti Kutsari sõnul Ameerikas kindlaks 1982. aastal ja kuna iga vaktsiini tootmine võtab üldiselt aega 10 kuni 15 aastat, siis loodi esimene vaktsiin vägagi kiiresti. Paraku sundisid selle vaktsiini vastased ja kõrvalnähud Ameerika tervisekaitseasutusi vaktsiini juba aasta hiljem kasutusest eemaldama.
«Ameerika Ühendriikides on uue vaktsiini loomine lõppfaasis,» märkis Kutsar. «Kuid seal kasutatav vaktsiini variant Euroopas ei sobi, sest puukborrelioosi tekitaja Euroopa variant oma ehituselt erineb Ameerika omast,» selgitas ta.
Euroopas on tema sõnul tegeldud vaktsiini loomisega umbes kolm aastat ning Tšehhis on alustatud ka vaktsiini testimisega. «Iga vaktsiini testimine koosneb kolmest faasist ja ajaliselt kulub selleks viis aastat,» meenutas Kutsar.
Kõige olulisem kiire ravi
Puukborrelioos kahjustab Kutsari sõnul nahka, närvisüsteemi, liigeseid, võib kahjustada ka südant ja silmi.
«Puukborrelioosi iseärasuseks arstlikust aspektist on veel see, et kui me teda varakult ära ei tunne ja varakult ei diagnoosi, siis see haigus ravita juhtudel aja möödudes muutub krooniliseks ja kroonilise borrelioosi ravimine on juba üsna keerukas probleem arstile, aga patsiendile on ta tõeliselt murettekitav probleem,» rääkis Kutsar.
Epidemioloogianõunik tunnistas, et perearstide puhul on palju vajakajäämisi puukborrelioosi esmases äratundmises ja kiires ravi alustamises ning tervisekaitseinspektsioon peab neid rohkem valgustama.
Kuidas ennast puuknakkuste eest kaitsta?
Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko sõnul on puuknakkuste ennetamisel tähtis õigesti riietuda - pükste otsad tuleb sokkide sisse panna, jalga tuleks panna saapad või kummikud, pähe müts. Pärast looduses viibimist tuleb end puukide suhtes üle kontrollida - abi on seejuures heledatest riietest, mille peal on puuke kergem märgata.
Samuti tuleks looduses viibides kasutada puugitõrjevahendeid, mis on müügil apteekides. Ühe huvitava faktina tõi Dontšenko välja, et puugid on tundlikud tugevatele lõhnadele, seega tasub loodusesse minnes lõhnaõli peale panna.
Kutsari sõnul on Rootsi teadlaste uuringutest teada, et haigustekitaja võib siirduda nahka tunginud puugi organismist inimese organismi 24 kuni 48 tunni jooksul. Seega on oluline võimalikult varakult puuk avastada ja välja tõmmata.
Seejuures on tähtis, et seda ei tohi teha pöörates, nagu kunagi on õpetatud, vaid õige on hoopis ühtlase pideva tõmbega välja tõmmata, et suiseid mitte ära murda. Hammustuskoht tuleb desinfitseerida.
Õli tilgutamine puugi peale on väga ohtlik - kui midagi peale tilgutada, siis puuk erutub ja laseb sülje just inimese organismi.
/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)