/nginx/o/2013/04/08/1679272t1h3042.jpg)
Tervise Arengu Instituut algatas kampaania, et juhtida tähelepanu toiduainete ja valmistoodete soolasisaldusele, kuna 80 protsenti soolast saadakse poest ostetud valmistoodetest.
Ekspert: 80 protsenti soolakogusest saab inimene poetoidust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi sõnul tarbivad inimesed soola palju enam kui nad ise arvavad end tarbivat. Soola märkamatu ületarbimine aga kurnab keha ja võib endaga kaasa tuua kõrgvererõhutõve väljakujunemise või süvenemise ning kasvatades veelgi kurvemate tüsistuste võimalusi.
«Me saame umbes 80 protsenti soolast poest ostetud valmistoodetest, ülejäänu lisatakse toidu valmistamisel või roale söögilauas ise juurde. Just seetõttu on eriti oluline jälgida pakenditelt toodete soolasisaldust ning otsustada väiksema soolasisaldusega valikute kasuks,» lausus Pitsi. Ta lisas, et kui inimesed toodetel olevaid märgistusi ei loe või ei saa neist aru, siis on lihtne jätta toiduga tarbitava soola kogus tähele panemata. «Nii võib üllatuslikult avastada, et palju soola võib olla ka neis toodetes, mida ei oska esmapilgul arvatagi, näiteks hommikusöögihelvestes,» tõi ta näite.
Pakenditel olev soolasisaldus võib olla märgitud kas koostisosade loetelus protsendina toote massist, toitainete nimekirjas naatriumina 100 grammi toote kohta või GDA märgistuses protsendina päevasest soovitatavast kogusest. Soolasisaldus ei ole praegu veel märgitud kõikide toitude pakenditele, kuna see on hetkel kohustuslik vaid suurema soolasisaldusega toodete puhul ning juhul, kui pakendil on esitatud mõni toitumisalane väide, nt «vähesoolane» või «lahja» jms. Teistel juhtudel võib naatriumikogust esitada vabatahtlikult.
Soolakalkulaator
Tervise Arengu Instituut alustas tänasest taas soolateemalist teavitust, mis suunab inimesi lugema ning võrdlema toiduainete ja valmistoodete pakenditel olevat soolasisaldust, et seeläbi vähendada rahvastiku soolatarbimist.
Selleks, et pakendeid oleks lihtsam lugeda, on Tervise Arengu Instituut välja töötanud nutitelefonides ja tahvelarvutites kasutatava soolakalkulaatori, mis võimaldab erinevate toitude soolasisaldust võrrelda juba poes. Samuti arvutab see soola koguse söödud toidust ning võrdleb maksimaalselt lubatuga. Soolakalkulaatori saab alla laadida veebilehelt www.toitumine.ee või Google Play'st.
Toidud, mille puhul tasub tähele panna võimalikku kõrget soolasisaldust, on leiva- ja saiatooted, lihatooted (eriti suitsutatud ja soolatud tooted), juust, konservid, valmistoidud, supid, hommikusöögihelbed, kalatooted, krõpsud ja maitsestatud suupisted, kastmed (salati- ja pastakastmed, majonees, ketšup, sojakaste), puljongikuubikud.
Soola tarbimise vähendamine on üks lihtsamaid viise ennetada kõrge vererõhu teket ja seeläbi vähendada neeruhaiguste ning insuldi ja südame-veresoonkonnahaiguste ohtu, mis on Eestis peamiseks surmapõhjuseks. Maailma Terviseorganisatsiooni andmeil vähendab soola tarbimise vähendamine 5 grammini päevas insuldiohtu 23 protsenti võrra ja südame-veresoonkonnahaiguste üldist määra 17protsenti.
Kuigi Eesti koguselised tarbimisnumbrid puuduvad, võib arvata, et oleme ülejäänud Euroopaga sarnasel tasemel, kus tarbitakse keskmiselt 10–15 g soola päevas, mis ületab mitmekordselt lubatud päevakoguse. Keskmiselt võiks inimene ööpäevas saada maksimaalselt 35 mg naatriumi iga keha kilogrammi kohta. Soola (ehk siis naatriumkloriidi) ööpäevane maksimaalne lubatud kogus kõikidest allikatest kokku on täiskasvanud inimesel seega umbes 5 grammi. See on üks triiki teelusikatäis.