/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2013/01/15/1524290t1h7087.jpg)
Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskusest tuleb igast 100 tulevasest doonorist saata tagasi 15, kuna nad kas tervislikul või muul põhjusel vereloovutajaks ei sobi.
Sajast vereloovutajast tuleb 15 tagasi saata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tagasi saadame ligikaudu 14-15 protsenti külastajate arvust,» ütles Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse tootmisjuht Erna Saarniit.
Doonorite tagasisaatmise üks sagedasemaid põhjusei oli mullu nakkusoht, sest suur osa neist oli reisinud malaaria või Lääne-Niiluse viirusnakkuse riskipiirkondades. Madala hemoglobiini tõttu on viimase kolme aasta jooksul tagasi saadetud 6 kuni 6,5 protsenti inimestest.
«Muud levinumad põhjused on naha augustamine, tätoveerimine, ravimite tarvitamine, sobimatud veenid, hingamiselundite haigused, vigastused ja nende tagajärjed,» loetles Saarniit. Võrreldes varasema ajaga tagasisaadetute arv oli 0,5 protsendi võrra väiksem.
Saarniidu sõnul ei ole Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus doonoritest puudust tundnud ja on suutnud tagada piisavad verevarud. «Küll aga kutsume inimesi üles regulaarselt verd loovutama,» lisas ta. Mullu tegid doonorid keskmiselt 1,6 vereloovutust aastas, kuid võimalusel võiksid mehed verd loovutada neli ja naised kolm korda aastas. Saarniidu sõnul vajavad verekeskused värsket verd pidevalt ja korduvdoonorid oskavad järgida doonorile sobilikku tervislikku eluviisi ning nende veri on alati ohutum, sest seda on mitu korda testitud.
Sel nädalal kirjutas Läti meedia, et lõunanaabrite juures napib doonoreid, kuna iga viies vereloovutajad tuleb madala hemoglobiini taseme tõttu tagasi saata. Madal hemoglobiin viitab Läti meedia teatel kehvale toitumisele ning halbadele elukommetele.