Sajast vereloovutajast tuleb 15 tagasi saata

Doonoriveri.

FOTO: Raigo Pajula

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskusest tuleb igast 100 tulevasest doonorist saata tagasi 15, kuna nad kas tervislikul või muul põhjusel vereloovutajaks ei sobi.

«Tagasi saadame ligikaudu 14-15 protsenti külastajate arvust,» ütles Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse tootmisjuht Erna Saarniit.

Doonorite tagasisaatmise üks sagedasemaid põhjusei oli mullu nakkusoht, sest suur osa neist oli reisinud  malaaria või Lääne-Niiluse viirusnakkuse riskipiirkondades. Madala hemoglobiini tõttu on viimase kolme aasta jooksul tagasi saadetud  6 kuni 6,5 protsenti inimestest.

«Muud levinumad põhjused on naha augustamine, tätoveerimine, ravimite tarvitamine, sobimatud veenid, hingamiselundite haigused, vigastused ja nende tagajärjed,» loetles Saarniit. Võrreldes varasema ajaga tagasisaadetute arv oli 0,5 protsendi võrra väiksem.

Saarniidu sõnul ei ole  Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus doonoritest puudust tundnud ja on suutnud tagada piisavad verevarud. «Küll aga kutsume inimesi üles regulaarselt verd loovutama,» lisas ta. Mullu tegid doonorid keskmiselt 1,6 vereloovutust aastas, kuid võimalusel võiksid mehed verd loovutada neli ja naised kolm korda aastas. Saarniidu sõnul vajavad verekeskused värsket verd pidevalt ja korduvdoonorid oskavad järgida doonorile sobilikku tervislikku eluviisi ning nende veri on alati ohutum, sest seda on mitu korda testitud.

Sel nädalal kirjutas Läti meedia, et lõunanaabrite juures napib doonoreid, kuna iga viies vereloovutajad tuleb madala hemoglobiini taseme tõttu tagasi saata. Madal hemoglobiin viitab Läti meedia teatel kehvale toitumisele ning halbadele elukommetele.