Ida-Viru keskhaiglas traagiliselt lõppenud maovähendusoperatsiooni teinud Jaak Lind oli aasta arstiks valitud Ilmar Kauri sõnul läbinud väga hea kolmepäevase koolituse Strasbourgis, kuid sellest ei piisa.
Aasta arst: maovähendusopi teinud arsti väljaõpe polnud piisav
9. aprill 2013, 14:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti Bariaatrilise ja Metaboolse Kirurgia Seltsi soovitusel peaks kirurg olema assisteerinud kogenud kolleegi kõrval vähemalt 50 lõikust ja tegema ise kogenud kolleegi assisteerimisel vähemalt 30 lõikust,» ütles seltsi juhataja, mullu aasta arstiks valitud Ilmar Kaur.
Ida-Virumaal opereerinud Jaak Lind läbis kolmepäevase väljaõppe Strasbourgis IRCADi keskuses ning Kauri kinnitusel on tegu väga hea koolitusega. «Soovitatud mahus ettevalmistust ei ole võimalik kolmepäevasel koolitusel saada,» tõdes arst
Arsti sõnul võib formaaljuriidiliselt maovähendusoperatsioone teha igas raviasutuses, millel on üldkirurgiliste teenuste osutamise tegevusluba. «Erialaselts saab soovitada ja asjast huvitatud kolleege treenida, kuid ei saa keelata raviasutusel bariaatriliste lõikuste tegemist kui raviasutus nii otsustab hoolimata pädeva personali puudumisest. Sellist instrumenti meil ei ole,» tunnistas ta.
Maovähendusoperatsiooni alast väljaõpet on võimalik saada ka Eestis. «Meil on kolm väljakujunenud suure mahuga bariaatrilise kirurgia keskust: Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Tallinna keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum,» ütles Kaur.
Ta lisas, et Pärnu haigla kolleegid läbisid kogu väljaõppe Eestis eelnimetatud keskustes ja seda edukalt ning Pärnu haiglas ei ole kvaliteediprobleeme olnud.
Kauri sõnul kasutas ta Ida-Viru keskhaiglas töötav kolleeg üldtunnustatud ja laialdaselt kasutusel olevaid metoodikaid. «Tüsistuste tõenäosus sõltub pigem mitte metoodikast, vaid sellest, kuidas konkreetne kirurg üht või teist meetodit valdab ja milline on tema kogemus,» ütles Kaur. «Absoluutselt ohutut lõikust ei ole,» toonitas ta.
Raskeid operatsioonijärgseid tüsistusi esineb bariaatrilistel operatsioonidel neljal kuni viiel protsendil patsientidest. Aktsepteeritavaks operatsioonijärgseks 90 päeva suremuseks peetakse erialases kirjanduses 0,1-0,3 protsenti, sõltuvalt lõikuse tüübist (st tüsistuste tõttu sureb üks patsient 300st kuni 1000st). Eestis on alates 2004a tänaseni teostatud u 1600 bariaatrilist operatsiooni, operatsioonijärgne suremus on Eestis 2004-2012a olnud 0,2 protsenti ehk lõikuse tüsistusesse surnud on 3 patsienti 1600st. «Selline suremuse protsent on võrreldav põlve/puusaliigese endoproteesimise ja sapipõie laparoskoopilise eemaldamise järgse suremusega, mis on ühed kõige sagedasemad kirurgilised lõikused Eestis,» tõi Kaur võrdluse
Raskeid operatsioonijärgseid tüsistusi on Eestis esinenud keskmiselt viiel protsendil patsientides. Kauri sõnul on neid viimasel kahel aastal seoses kogemuse kasvuga olnud oluliselt vähem: 2,9 protsendil. Põhja-eesti regionaalhaiglas, kus dr Kaur töötab, on viimaste aastate keskmine raskete tüsistuste protsent on ligi kaks. Seal on opereeritud üle 800 patsiendi ja surmajuhtumeid ei ole esinenud.
«Eesti bariaatrilise kirurgia kvaliteeti võib üldiselt pidada heaks, tüsistuste esinemissagedus on sarnane Rootsi bariaatria registris kajastatuga,» toonitas aasta arst.
Ida-Viru keskhaigals mullu tehtud 9 maovähendusoperatsioonist kolm lõppesid raskete tüsistustega ning üks patsientidest suri. Asja uurib prokuratuur.