Kevadine külm murrab sügisesest jõhkramalt

Haigena ei tasu tööle tulla.

FOTO: SCANPIX

Kevaditi haigestutakse sagedamini, sest külmetuseks piisab isegi väiksest tuuleiilist.

Mähe perearsti Vanda Kristjani sõnul on organismi jõuvarud pika talve järel otsakorral, mistõttu ollakse viirushaigustele eriti vastuvõtlikud. Ka ilm on salakaval – temperatuur võib päeva jooksul kõikuda väga suurtes piirides, ilmamuutus võib aga omakorda esile kutsuda krooniliste haiguste ägenemise, hingamisteede viirusnakkuse, seljavalu, nõrkuse ja peavalu.

Kevadele on iseloomulik ka piinav allergiline nohu. «See lööb välja kohe, kui puud varakevadel tolmlema hakkavad – nina tilgub, silmad sügelevad ja jooksevad vett. Siinkohal paneksin allergikutele südamele, et ninaspreiraviga või vastavate preparaatide võtmisega peaks alustama varakult, veel enne, kui tekivad allergilise nohu sümptomid,» rääkis Kristjan.

Tänavune aprill on veel kangesti talvekuu moodi. Hommikud on külmavõitu, päeval muutub juba natuke soojaks, kuid õhtud on taas külmad. Mismoodi riietuda? Otsustada on keeruline, kuid Kristjan rõhub kihilisele riietumisele – midagi peab olema võimalik käigu pealt seljast ära võtta ning midagi lisada. Arsti sõnul tuleb riietuda enesetunde järgi ning lähtuda tuleks mitte kalendrist, vaid ilmast.

«Päikse käes võib ju soe olla, kuid maapind on ikkagi veel väga külm. Sügisel on selline temperatuur vähem ohtlik, kuna maapind on suvega üles soojenenud. Praegu on veel jahe ning kui väike tuuleke läbi tõmbab, on viirushaigus nagu naksti kohal,» tõdes Kristjan.

Kevadine muutlik ilm ohustab just alakeha – külmetudes võib tekkida põie-, munasarja- või neerupõletik ning äge seljavalu.

«Kevadel võiks pargipingil istumist pigem vältida. Samuti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et jalanõud oleksid kuivad ja soojad, sest kui jalad märjaks saavad, siis hakkavad kohe ka haigused kimbutama,» lausus Kristjan.

Doktor nimetas veel ühe kevadise ohustaja – ereda päikese. «Pärast pikka talve on nahk õrnem ja tundlikum. Nahareaktsioonide vältimiseks tasub kindlasti kasutada kaitsekreeme, et n-ö päikseallergiat vältida,» lisas Kristjan.

Kevadel haigestuvad viirushaigustesse arsti sõnul sagedamini lapsed, kuna nad ei oska end nii hästi jälgida ning neil ei ole piisavalt kogemusi ja teadmisi.

Perearstiga võtavad Kristjani sõnul kiiremini ühendust aga tavaliselt hoopis väga terved inimesed, keda ühtäkki tekkinud halb enesetunne ära ehmatab.

Keha kevadtuultele vastupidavamaks muutmiseks on oluline tugevdada immuunsüsteemi. Kevadväsimuse ja külmetushaiguste vastu aitab C-vitamiini rohke tarvitamine.

Oma patsientide pealt näeb Kristjan, et inimesed on aasta-aastalt targemaks saanud. «Õhukeselt riietumise tõttu haigestunuid tuleb perearsti vastuvõtule vähem. Tervise suhtes ollakse tähelepanelikumad ning meeles peetakse varasemat kogemust,» lausus arst.

Populaarne

Tagasi üles