/nginx/o/2016/12/07/6151425t1h8b8d.jpg)
/nginx/o/2013/04/11/1684602t1h22a3.jpg)
Sotsiaalminister Taavi Rõivas kõneles täna Eesti Arstide Liidu aastakonverentsil muuhulgas sellest, et soovib parandada tervishoiutöötajate võimalust kaitsta end olukorras, kus haiguslooga pöördutakse ühepoolselt meediasse.
Rõivas: arst peaks saama end meediarünnaku korral kaitsta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mul on üks teema, mis tugevalt on hingel ja riivab väga minu õigustunnet,» teatas sotsiaalminister oma kõne viimases peatükis. «See on üksikute konkreetsete ravijuhtude kajastamine meedias.»
Rõivas rääkis, et aeg-ajalt on juhtumeid, kus patsiendi või lähedaste hinnangul on ravimisel tehtud midagi valesti ja ajakirjanduses avaldataks ainult üks pool. «Ma ei saa välistada, et mõnedel puhkudel ongi patsiendil õigus, aga ametkondlikult on mul võimalus neid juhtumeid konkreetselt jälgida ja ma saan öelda, et enamik kordi, mis minu lühikese praktika jooksul on olnud, on see pilt, mis ajakirjanduses avaldub, äärmiselt tendentslik.»
Rõivase arvates on vale, et ei haiglal ega arstil pole võimalik end meedias kaitsta. «Oleme seda arutanud väga põgusalt Arstide liidu juhtidega ja ma arvan, et me võiksime ka edasi arutada, kas võiks Eestis, austades täielikult patsiendi õigust privaatsusele, andmekaitse reeglid olla määratud nii, et kui on teema ühepoolse avamisega mindud avalikuks, siis oleks võimalik ka teist poolt avaldada.»
Rõivase sõnul käivad tema õigustunde pihta juhtumid, kus meedias öeldakse, et tehti midagi ebakvaliteetselt, kuigi teada on, et tegelik ravi oli palju põhjalikum.
Rõivas kutsus üles sel teemal veelgi arutama: «Ma pean äärmiselt taunitavaks, et piiratud info põhjal kaasusi kommenteeritakse avalikkuses ka teatud poliitikute, arvamusliidrite ja ka ajakirjanike poolt, kuigi nad teavad vaid poolt tõde.»