Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Fertilitase juht: sünnitusosakonnad tuleks paljudes haiglates sulgeda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Fertilitas erahaigla juht Ivo Saarma.
Fertilitas erahaigla juht Ivo Saarma. Foto: Liis Treimann/Postimees

Mais sünnitusabi pakkumise lõpetava erahaigla Fertilitas juhi Ivo Saarma sõnul tuleb sama otsus lähiajal langetada paljudes Eesti haiglates, sest juba praegu ei suudeta seal pakkuda personalipuuduse tõttu kvaliteetset arstiabi.

«Neis haiglates, kus sünnituste arv jääb aastas alla 500, tuleb möönda, ei ole sünnitusosakonda võimalik ülal pidada. See saab olla ainult kvaliteedi arvel,» tõdes erahaigla Fertilitas juhataja Ivo Saarma, kes kuulub ka naistearstide seltsi juhatusse.

Saarma sõnul on juba praegu maakonnahaiglates probleeme, kuna ei jätku mitte ainult günekolooge, vaid ka lastearste. «Seltsi analüüs näitas, et igas teises maakonnahaiglas on neonatoloogiline teenistus, mida sünnitus vajab, kas puudulik või pole seda üldse,» tõi ta näite. Arsti sõnul on Eestis sellistele asjadele pikka aega läbi sõrmede vaadatud. «Aga kui juhtub õnnetus, siis kes vastutab?» küsib ta retooriliselt.

Ka Soomes praktiseeriva Saarma sõnul suletakse seal haiglaosakond kohe, kui selgub, et vajaliku teenistuse töötajaid napib. «Seal on suvel paljude maakonnahaiglate osakonnad personali puudumise tõttu suletud, aga meil pole ma seda märganud,» tõdes ta.

Teenus pole võrdne

Samas tuleb inimene kodukoha haiglasse, uskudes, et saab sealt sama abi nagu Tallinnas. «Aga juba praegu ei suuda me seda pakkuda,» tõdes Saarma. «See on ebaõiglane, sest Eesti elanik peaks arstiabi saama igal pool võrdselt. Ei saa nii, et peame normaalseks, et kusagil Järvamaal elav inimene peabki saama sama arstiabi teiste standardite alusel kui tallinlane, sest seal ei ole võimalik neid täita. Seda ei tohi lubada.»

Kuna väiksemad haiglad ei raatsi sünnitusosakondi sulgeda, aga samas arste neil ei jagu, siis kannatab naistearstide seltsi analüüsi kohaselt ambulatoorne vastuvõtt. «On nonsenss, et sünnitada saad küll kodu lähedal ning kogu ressurss läheb sellele, et paarsada sünnitust korralda, samal ajal napib aga ambulatoorseid vastuvõtte ning elementaarset nõu peab tulema küsima Tallinna,» leidis Saarma.

Arst ei tahtnud konkreetseid haiglaid nimetada, aga juba praegu on tema sõnul neid, kus on tööl vaid üks kohalik naistearst ja seegi pensioniealine. Ülejäänud valvekorrad täidetakse külalisarstidega, kes tulevad sinna raha teenima. «Hädas maakonnahaiglate valvetasud ei ole sageli väiksemad võrreldes Tallinna või Tartuga, aga kui seal peab naistearst tööd tegema nii, et silme ees must, siis väikses kohas piirdub valve enamasti magamisega,» rääkis Saarma.

Praegune olukord võib küll olla kasulik arstile, kuid Saarma kinnitusel on must valgel tõestatud, et arsti transpordikulud ning sõidule minev aeg läheb riigile tegelikult märksa enam maksma, kui patsientide sõidukulude hüvitamine. «Näiteks Soomes makstakse patsiendi sõidukulud kinni, kui kohapeal ei suudeta vastavat teenust pakkuda,» tõi ta näite lahe tagant. Naistearst on veendunud, et analoogne süsteem tuleks juurutada ka Eestis.

Saarma kinnitusel on ta ise olnud kaua aega väikesünnitusmajade kadumise vastu, aga praegu on olukord põhjalikult muutnud. «Kui vanasti polnudki kolkakülast võimalik kuhugi kaugemale sünnitama tulla, siis nüüd käib jutt pooletunnisest kuni tunniajalisest autosõidust ja see polegi enam nii hirmutav,» arvas arst. «Kaks-kolm last kusagil suuremas keskuses sünnitada pole probleem, pigem on probleem see, et nõustamisele tuleb kuhugi kaugele sõita,» lisas ta. Arsti sõnul tullakse näiteks Soomes sünnitama 130 km kauguselt, sest just nii suur on seal ühe sünnitusosakonna teeninduspiirkond.

Saarma sõnul ei tuleks väikseid sünnitusosakondi mitte jõuga sulgeda, vaid riik peaks andma mõista, et neid ei ole otstarbekas pidada.


Tagasi üles