Kuigi naistearstide seltsi arvates on soovitav optimeerida haiglavõrku nii, et sünnitusosakondadele oleks aastas tagatud 500 sünnitust, siis Saare- ja Hiiumaal peavad osakonnad säilima olenemata sünnituste arvust.
Paluste sõnul viib suure osa sünnitajatest haiglasse kiirabi. Oma transpordiga sünnitushaiglasse ja haiglast koju sõitmist ei ole riigil praeguse seisuga kavas hakata hüvitama. «Arvestades, et keskmiselt on see vajadus üks-kaks korda elus, ei tohiks ka kulu olla üle jõu käiv. Toimetulekuraskuste korral on omavalitsused õige koht abi küsimiseks,» arvas Paluste.
Ametnik ei nõustunud väitega, nagu jääksid rasedad praegu ilma korralikust jälgimisest.
«Pigem on Naistearstide Seltsi esindajad aruteludes rõhutanud, et maakondades peaks nappi ressurssi kasutamagi just eelkõige ambulatoorse abi, sealhulgas emadushoolduse parema kättesaadavuse tagamiseks,» sõnas ta.
Paluste sõnul on normaalse raseduse jälgimine perearsti või ämmaemanda pädevuses ning suund ongi naistearstide koormust selles osas vähendada.
Haigekassa pressiesindaja Evelin Koppeli sõnul ei ole naistearstide selts teinud neile pärast 2004. aastat ettepanekut sünnitusabi hindade ülevaatamiseks. «Samuti ei ole selts teinud ettepanekut sünnitusabi ning günekoloogia teenuste struktuuri ja hindade uuendamiseks, mistõttu võib eeldada, et sellel erialal tulevad raviasutused olemasolevate hindade piires toime,» lisas pressiesindaja. Ta kinnitas, et haigekassa on valmis sünnitusabi hinnad üle vaatama, kuid neid tuleks käsitleda koos ülejäänud günekoloogiliste teenustega. Ühtlasi eeldab see tervishoiupoliitilist otsust selles osa, millised haiglad jäävad sünnitusabi osutama.
/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2013/04/14/1691286t1hd1c2.jpg)