Põlva haigla sünnitusosakonna juhataja Sirje Kõiv on veendunud, et sünnitusosakondade olemasolust rääkides ei saa lähtuda ainult rahast. Naistel peab säilima võimalus kodukandis sünnitada.
Väikehaigla naistearst: kõike ei saa rahale taandada
«Kõiki asju elus ei saa rahale taandada,» on veendunud Põlva haigla sünnitusosakonna juhataja Sirje Kõiv. Tema sõnul pole sünnitamine ja rasedus haigused, vaid normaalne elu osa ning see võimalus peab olema kohapeal olemas.
«Teeme Eesti peale ühe sünnitusmaja ja paneme sanitaarlennuki käima, pärast sünnitust toob lennuk nad siia Eesti Vabariigi piirile Värskasse. No see pole ju normaalne,» ei hoia doktor Kõiv oma emotsioone tagasi.
Arstid kompetentsed
Väikehaigla arst ei usu, et tema ja ta kolleegid oleksid nii saamatud ja rumalad, et ei suudaks tagada vajalikku abi või ei tunneks ära sellist patoloogiat, mis nõuaks patsiendi saatmist kõrgema etapi raviasutusse.
Küsimusele, kas on olemas mingi arv sünnitusi, mida arst peab vastu võtma, et ta kvalifikatsioon säiliks, vastas Kõiv, et praegu sellist ette antud numbrit pole.
Kuigi doktor Kõiv möönab, et sünnitajaid jääb vähemaks, siis nende haiglas kasvas mullu sünnituste arv pea poolesaja võrra ning seda suuresti tänu Venemaalt tulijatele. Aga Põlvasse tullakse sünnitama ka mujalt Eestist.
«Ma tean, kuidas käib Tallinnas või Tartus sünnitamine. Naine saadetakse 24 tunni pärast koju, kuna kohti ei jagu. Noor ema ei suuda kohaneda ei oma lapse, lapse eest hoolitsemise ega ka iseenda muutustega. See on väljatõukamine,» on ta resoluutne. Nende haiglas võib vastne ema olla seni, kuni tunneb ise, et on valmis lahkuma. «Kolm päeva võib olla kindlasti, meil kedagi koju ei aeta,» kinnitas ta. Kusjuures lisaraha noorelt perelt selle eest ei nõuta. «See on ilmselt majandamise küsimus,» vastas Kõiv pärimisele, kuidas nemad küll haigekassa eraldatud summaga toime tulevad. Ta lisas, et kohe kindlasti ei tööta nende osakond kahjumiga.