Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Ravijuht: sünnitusosakonna sulgemine oli õige otsus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Enamus Läänemaa sünnitajaid sõidab pealinna last ilmale tooma kiirabiga.
Enamus Läänemaa sünnitajaid sõidab pealinna last ilmale tooma kiirabiga. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Läänemaa haiglas suleti sünnitusosakond juba kümnekonna aasta eest ning haigla ravijuhi Kai Tennisbergi kinnitusel oli see õige otsus.

«Ei ole mõistlik plaanipäraselt tegelda haiglale kahjumi tekitamisega, mis tuleb kinni maksta muude niigi väherahastatud tegevuste arvelt,» selgitas Läänemaa haigla toonast otsust haigla ravijuht Kai Tennisberg. Ta lisas, et ei ole eetiline pakkuda elanikkonnale võltsturvatunnet sünnitusosakonnaga, mille personali ajas vähenev kogemus ei ole võrreldav keskuste kogemusega. «Aastate möödudes oleme veel enam veendunud tehtud otsuse õigsuses,» tõdes Tennisberg.

Kõigil Läänemaa rasedatel on õigus vabalt valida sünnituseks endale meelepärane haigla ja enamik sünnitajatest sõidab last ilmale tooma pealinna, aga on ka mindud Pärnusse ja Kuressaarde.

Osa peredest kasutab sünnitama minekuks oma transporti, veidi suurem osa kutsub kiirabi. «Kiirabi viib naise Tallinna ning arvestab haigla valikul tema eelistust. Lõuna-Läänemaad teenindav kiirabibrigaad viib sünnitajad Pärnusse,» rääkis ravijuht. Kuidas pärast sünnitust koju saadakse, on iga pere enda mure. « Ka varem ei esitatud haiglale küsimust, kuidas saab koju näiteks Virtsust või Nõvalt pärit sünnitaja, kuigi kilomeetrites on vahemaa päris suur,» tõdes Tennisberg. Ta kinnitas, et probleemide puhul aitavad lahendusi leida kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad.

Lapsed sünnivad ikka Haapsalus

Kuigi sünnitusosakonda Haapsalus enam pole, sünnib seal iga aasta mõni laps. «Kui sünnitaja saabub meie haiglasse või kutsub kiirabi olles juba sünnituse väljutusperioodis, ei ole enam aega transpordiks, sünnitus toimub mõne kuni mõnekümne minuti jooksul. Abistab haigla või kiirabi valvepersonal,» rääkis ravijuht. Ta rõhutas, et mistahes sünnitusosakondade paiknemistiheduse juures ei saa selliste sünnituste osakaalu viia nullini, kuna üks väga väike osa sünnitajatest ongi sarnasel moel äkksünnitajad. «Seetõttu, ka siis kui Haapsalus oli veel sünnitusosakond, oli maakonnas umbes sama suhtarv planeerimata kodussünnitusi,» tõdes Tennisberg.

Tagasi üles